Tartus hakkas kaitsemaskide nappust leevendama muidu kleite valmistav õmblus- ja disainisalong Manna Couture, kes sai endale juhised perearstidelt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Manna Couture valmistab oma maskid neljakihilisest puuvillast ning neid saab ka pärast pesemist taaskasutada.

"Tartu linnavalitsus tellis näiteks 50 maski meie käest. Väike loomakliinik tellis endale, et nendel ei ole enam saada lihtsalt maske, on täiesti hädas ja inimesed ka on ikkagi mures. Ma ütleks, et praegu meil on võib-olla 100maski vaja valmis teha," selgitas Manna Couture'i juhataja Marika Normet.

Normet lisas, et korduvkasutatavaid maske, mis nende salongis maksaks viis eurot tükk, saab ka kodus valmistada. Vaja läheb vaid niiti ja nõela ning nobedaid näppe.

"Tegelikult saab kasutada täiesti taaskasutusmaterjale. Youtube'is on ka väga palju õpetusi, kuidas neid teha, võib kasutada puuvillaseid meestesärke, mida iganes," ütles Normet.

Kuna salongi põhiäri hakkab kokku kuivama, ollakse valmis maskitoodanguga jätkama.

Amet: isetehtud maskid ei pruugi olla tõhusad

Tarbijakaitseamet paneb aga inimestele südamele, et ehkki isetehtud maski kandmine võib kaitsta otseste piiskade eest ja tekitada turvatunnet, ei pruugi see nakkuse vastu siiski piisavalt tõhus olla.

Tavaline marli, fliis või puuvillakangas hoiab küll lühikest aega kinni aevastusest või köhimisest levivad piisad, koroonaviiruse imepisikesi osi nad aga kinni ei pea.

"Isikukaitsevahendite puhul on sellised nõuded, et neid tuleb alati testida enne, kui neid turule saab lasta ja neid selle nimega müüa," ütles tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve ameti osakonnajuhataja Ingrid Teinemaa.

"Kindlasti mingi kaitse sellistel maskidel on. Oma tarbeks võib seda kodus teha südamerahu saavutamiseks, et aevastamisel ei nakkuks keegi teine kõrval, aga müüa selliseid asju ei tohiks isikukaitsevahendite nime all või kaitsvate maskide nime all. /.../ Sellist maski, mis on mõeldud viiruse kaitseks, peab kontrollima kolmas, sõltumatu osapool, katselabor ja sellist Eestis ei ole. Need tootjad, kes Eestis toodavad, käivad ka välismaal katsetamas," lisas Teinemaa.

Sillamäe maskitehas on toodangut kümnekordistanud 

Sillamäel asuv, 1997. aastast uue tehnoloogiaga kaitsemaske valmistav tehas on praeguses turuolukorras oma toodangut kümnekordistanud.

Nanotehnoloogiale tuginevaid filtermaterjale tootva Esfil Tehno nõukogu esimehe Araik Karapetjani sõnul on tavaliselt 500 kaitsemaski päevas tootva ettevõte praegune tootmismaht 5000 kaitsemaski päevas.

Ettevõte on vajaduse korral valmis töötama kahes vahetuses, kuid selleks otsitakse uusi töötajaid, kes on valmis maske valmistama.

"Kõik nõuavad praegu kaitsemaske suures koguses ja kiiresti. Väga palju tellimusi tuleb Euroopast, eelkõige Itaaliast, aga ka Saksamaalt, kuid oleme võtnud suuna, et eelkõige varustame Eesti turgu," kinnitas Karapetjan.

Terviseameti Ida regioonaalosakonna juhataja Marje Muusikuse sõnul on tore, et Esfil Tehno aitab veidi turul valitsevat kriisi leevendada, kuid ta pani inimestele südamele, et nad ei ostaks suures hulgas kaitsemaske igaks-juhuks kokku, sest muidu jäävad hätta reaalsed abivajajad.

"Igasugune abi on muidugi teretulnud, sest nagu näha, on nõudlus väga suur, sest inimesed on hakanud maske kokku ostma. Meie sõnum olekski see, et kõige rohkem vajavad praegu maske tervishoiuteenuse osutajad. Me igakülgselt proovime neid aidata. Perearstid ja haiglad saavad meilt abi. Juba homme saabuvad uued varud, mida me saame jagada," selgitas Muusikus.