"Suud puhtaks" vastas ekspertide abiga eakate muredele seoses koroonaviirusega
ETV saade "Suud puhtaks" otsis sel nädalal hulga ekspertide abil vastuseid koroonaviirust COVID-19 puudutavatele küsimustele, eelkõige riskigrupi ehk vanemaealiste muredele.
Nii saatejuhi Urmas Vaino kui ka eelnevalt saatemeeskonnaga ühendust võtnud inimeste küsimustele vastasid Tallinna ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur Tiina Tambaum, sotsiaalministeeriumi kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste ja -toetuste poliitika juht Triin Raag, perearst Aleksandra Garkuša, Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Sarv ja häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela.
Skype'i teel vastasid murelike inimeste küsimustele ka Tartu ülikooli viroloogia professor Andres Merits, Saaremaa abivallavanem Marili Niits, Võru linnapea Anti Allas ning Külaliikumine Kodukant vabatahtliku tegevuse juht Eha Paas.
Vaata esitatud küsimusi ja ekspertide vastuseid neile artiklile lisatud saatest.
Triin Raag ütles saates, et Eestis on praegu teadaolevatest nakatunutest vanemaealisi ehk vanemaid kui 65 eluaastat 11. Kokku on Eestis koroonaviirus tuvastatud teisipäeva hommiku seisuga 225 inimesel.
Andres Merits selgitas, et kuigi koroonaviirus COVID-19 ilmus välja vaid kolm kuud tagasi ja selle kohta on üsna vähe ja seejuures kohati vasturääkivat infot, siis riskirühma osas kahtlusi ei ole. "Üks riskirühm, kellel see haigus kulgeb väga raskelt ja võib lõppeda intensiivravis ja ka surmaga, on eakate grupp. Mida kõrgem vanus, seda kõrgem risk on," kinnitas Merits.
Aleksandra Garkuša selgitas saates COVID-19 sümptomeid. Kõige ohtlikum sümptom on hingamisraskus. Vanematel inimestel mõjutavad sümptomite raskusastet ka see, kas ja millised kaasuvad haigused neil on.
"Ohusümptomid on väga kõrge palavik - 39 kraadi - mitu päeva ja just raskendatud hingamine," sõnas ta.
Kätlin Alvela tuletas saates meelde, et kriisinumber 1247 on see telefoninumber, millelt saab küsida kõiki koroonaviirusega seotud küsimusi.
"1247 on praegu koroonaviirusega see number, kus ei pea muretsema, mis küsimus on. Kui on vaja abi või infot, võib iga kell helistada, küll meie vabatahtlikud leiavad õige koha, kellega suhelda," ütles Alvela.
Kohalike omavalitsuste esindajad Marili Niits ja Anti Allas kinnitasid, et abivajajad hätta ei jää. Nende sõnul on vanematele inimestele toidu- ning ravimite viimine sotsiaaltöötaja poolt toiminud juba varem ja see toimib ka praegu.
Eha Paas kinnitas, et üle Eesti on praegu tuhatkond vabatahtlikku andnud end üles selleks, et minna appi üksikutele ja teistele vanematele inimestele, kellel ei ole võimalik ise kauplusesse või apteeki mitte. Samuti on nad valmis olema inimestele lihtsalt sotsiaalseks kontaktiks, et isolatsiooni jäänud üksikud inimesed saaksid kellegagi vestelda.
Toimetaja: Merili Nael