Pärast seda, kui viirusega seotud surmajuhtumid kerkisid üle 2500 ning 150 protsenti võrreldes eelmise nädalaga, asusid Itaalia võimud põhjalikult analüüsima andmeid, et saada mingeid vihjeid, kuidas viiruse levikuga võidelda, kirjutab Bloomberg.

Peaminister Giuseppe Conte valitsus on samal ajal kaalumas, kas pikendada praegust üleriigilist eriolukorda aprillist edasi, kirjutas ajaleht La Stampa kolmapäeval.

Itaalias on registreeritud rohkem kui 31 500 nakatumisjuhtumit ning surmajuhtumite osakaal - 8 protsenti - on kõrgem kui üheski teises riigis. Uus uuring üritaski uurida, mis on sellise olukorra põhjuseks.

Roomas asuv instituut (Istituto Superiore di Sanita) on nüüd uuringus võtnud valimiks 18 protsenti surnud patsientidest ja analüüsinud nende varasemaid haiguslugusid ning avastanud, et vaid kolmel (0,8%) patsiendil ei olnud mingit varasemat haigust. Ligi pool surmajuhtumite patsientidest kannatasid kolme varasema haiguse käes ning neljandikul oli üks või kaks varasemat tervisehäda.

Analüüsitud juhtumite puhul oli 75 protsendil patsientidest kõrge vererõhk, 35 protsendil diabeet ja kolmandik kannatas mingi südamehaiguse käes.

Koroonaviiruse tõttu surnud Itaalia patsientide keskmine vanus on 79,5 eluaastat. 17. märtsi seisuga on surnud 17 inimest, kes on olnud nooremad kui 50 eluaastat. Kõik 40 eluaastast nooremad surnud patsiendid on olnud mehed, kellel on olnud juba varem tõsine terviseprobleem.

Kuigi teisipäeval avaldatud andmed näitasid uute nakatumiste teatavat pidurdumist, siis üks teine uuring näitas, et Itaalia võimud võivad juhtumite tegelikku arvu alahinnata, sest testitakse ikkagi vaid patsiente, kellel on sümptomid.

Näiteks GIMBE fond väidab, et koroonaviirusega on nakatunud umbes 100 000 itaallast ning sellisel juhul moodustaksid surmajuhtumid umbes kaks protsenti nakatumistest.