Rene Kundla: koolijuhtide sõnasõda on märguanne haridusministeeriumile ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rene Kundla
Rene Kundla

Ida-Virumaal on puhkenud koolijuhtide sõnasõda. Olukorda kommenteerib Rene Kundla, kelle arvates on koolijuhtide kirjad märguanne haridusministeerumile otsustavamaks tegutsemiseks.

Viie kooli juhid süüdistasid avalikus kirjas eelmisel sügisel avatud Kohtla-Järve riigigigümnaasiumi direktorit Hendrik Agurit Ida-Virumaa haridust halvustavates avaldustes. Kohtla-Järve riigigümnaasiumi juhid on omakorda seisukohal, et mitmete Ida-Virumaa koolide juhtimiskultuur vajaks muutmist.

Ida-Virumaa koolijuhtide, sealhulgas Jõhvi riigigümnaasiumi juhi Tatjana Aida allkirjaga avalikus kirjas Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktorile Hendrik Agurile heideti ette, et ta esitab oma mõtteid lõpliku tõena, süüvimata asja olemusse.

Samuti ei meeldinud piirkonnas pikka aega eestikeelsete koolide eest seisnud koolijuhtidele see, et Agur proovib oma juhitavat riigigümnaasiumi esile tõsta ja sinna personali palgata kuvandi abil, nagu vajaks Ida-Virumaa hariduselu päästmist. Ette heidetakse Agurile sedagi, et Ida-Virumaa koolide kohta negatiivseid näiteid tuues laiendas ta neid kogu Ida-Virumaa koolidele.

Kohtla-Järve riigigümnaasiumi juhtkonna kirjas paluti omakorda vaadata kauaaegsetel koolijuhtidel peeglisse ja vajaduse korral taanduda, andes võimaluse kooli juhtida endast võimekamatel.

Nagu ka kirjadest näha, pole omavahel koostööle suutnud hakata kaks riigigümnaasiumi: Jõhvi ja Kohtla-Järve gümnaasium.

Eks siin ole oma osa haridusministeeriumilgi, kes Kohtla-Järve kooli juhile määras tunduvalt kõrgema palga ja lisakompensatsioonid, kui on märksa suurema õpilaste arvuga Jõhvi gümnaasiumi juhil. Sellega anti selgelt mõista, et üks riigikool on teise ees eristaatuses, samal ajal kui teineteisest kümne kilomeetri kaugusel asuvad riigikoolid teevad mõlemad samasugust tööd samadest koolidest tulnud lastega.

Tegelikult poleks Kohtla-Järve riigigümnaasiumi eristaatuses iseenesest midagi paha, aga see erilähenemine peaks haridusministeeriumi poolt laienema mitmele teiselegi Ida-Virumaa koolile. Ja teiste piirkondadega võrreldes peavad nn koefitsiendiga Aguri-palka saama mitte ainult koolijuhid, vaid ka eritingimustes töötavad Ida-Virumaa õpetajad.

Kahjuks pole aga haridusministeerium probleemist siiani aru saanud. Vastasel juhul ei kiputaks Ida-Virumaa eestikeelsete koolide probleemi lahendama üheskoos nende Viljandimaa ja Järvamaa koolidega, kus klassides on järsku tekkinud paar-kolm õpiraskustega last, kellel kodune keel pole eesti keel.

Ida-Virumaal on aga olukord nii mitmeski eestikeelses koolis vastupidine, klassi on jäänud venelaste kõrvale vaid mõni eestlane. Senisest jõulisemalt ja konkreetsemalt peaks koolikeele teemale keskenduma ka riigikogu Ida-Virumaa toetusrühm.

Huvitav on see, et Aguri väljaütlemiste kohta pole sõna võtnud tegelikud probleemi juured ehk nende Ida-Virumaa venekeelsete koolide juhid, kes pole suutnud õpilastele korralikku õppetaset tagada.

Tundub, et nad on võtnud taktika, et kui vaikselt asja kulgu jälgida, siis võib-olla saadakse jätkata vanas vaimus. Seda enam, et paljude piirkonna venekeelsete munitsipaalkoolide juhid saavad toetuda kohalikule võimule, kellele nad valimistel võimule jäämiseks vajalikud hääled kindlustavad.

Nii ongi venekeelsetel pedagoogidel julgust naplevatj ehk riigikeeli öeldes sülitada keeleinspektsiooni ettekirjutustele. Miks muidu sooritas eelmisel aastal 605 probleemsest pedagoogist eesti keele eksami vaid 51?

Karmilt tõdedes jääb mõnikord mulje, et riigikeele õppimise asemel hellitavad mõned õpetajad ikka veel lootust, et Eestis võim vahetub ning taas pole eesti keelt vaja osata.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: