Kohtla-Järve gümnaasiumi juhid: Ida-Virumaa haridus muutuste tuules ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Hendrik Agur, Teivi Gabriel ja Lilian Reinmets.
Hendrik Agur, Teivi Gabriel ja Lilian Reinmets. Autor/allikas: Kohtla-Järve gümnaasium

Kohtla-Järve gümnaasiumi juhtkonna liikmed Hendrik Agur, Teivi Gabriel ja Lilian Reinmets esitavad oma seisukoha koolihariduse suundumustest Ida-Virumaal.

Võidujooks kaasaegse ja konkurentsivõimelise hariduse tagamise nimel puudutab kõiki koole, kes soovivad enda piirkonna noortele pakkuda haridust, mis annaks noortele vajaliku kompetentsi hakkama saamiseks tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas.

Ida-Virumaa koolide jaoks lisandub sellele aga veel mitmeid väljakutseid, mis seostuvad õpetamisega mitmekultuurilises klassiruumis ja kakskeelses keelekeskkonnas, mis pole antud piirkonnas erand, vaid pigem igapäevane olukord. Ometi mõjutavad need aspektid kogu õpetamist tegelikkuses suuremal määral, kui alguses võib tunduda.

Interkultuuriline haridus kui võimalus

See, et Ida-Virumaal on mitmekultuuriline keskkond, pole kellelegi uudis. Tuleks aga tähele panna seda, kas me lihtsalt elame koos multikultuurilises ühiskonnas või ka tegelikult tegutseme selle nimel, et jõuda interkultuuriliste kompetentsideni.

Interkultuuriline haridus ei rõhuta mitte niivõrd kultuurilisi erinevusi, vaid tolereerib erinevaid vaatepunkte maailmale ning näeb erinevust pigem rikastava kui takistava faktorina. Interkultuurilise hariduse eesmärkideks on vastastikune õppimine ja vastastikune rikastamine nii kultuuriliselt kui maailmavaateliselt nii isiksuslikul kui ka sotsiaalsel tasandil.

See tähendab avatust, uudishimu ja üksteise kultuuride aktsepteerimist erinevates olukordades ja kultuurilistes keskkondades. See on põhimõtteliselt erinev lihtsalt tegutsemisest mitmekultuurilises keskkonnas, kus kultuuride omavaheline suhtlus ei ole seatud eesmärgiks.

Just sellised eesmärgid oleme me endale seadnud vähem kui aasta tagasi avatud Kohtla-Järve gümnaasiumis, kus me näeme multikultuurset keskkonda kui võimalust nii interkultuuriliseks suhtlemiseks kui ka õppimiseks. See tähendab, et aktsepteerime iga õpilase individuaalset lugu ja tausta ning toetame õpilaste omavahelist interkultuurilist suhtlemist nii õppetöös kui ka väljaspool õppetööd.

Meie õpilased õpivad erinevates õppegruppides huvide põhiselt, mitte lähtuvalt nende keelelisest või rahvuslikust taustast. Arusaadavalt mõjutab selliste väärtuste realiseerimist otseselt see, kas see on seatud ühes või teises koolis eesmärgiks. Esimesena eelkõige koolijuhi poolt.

Koolijuht - kas vedur või pidur, kas administraator või eestvedaja?

Iga inimene on seotud mõne kooliga - õpilase, lapsevanema, vilistlase, koolisõbrana. Tervendav, mänguline ent eluline oleks korraks ausalt mõtiskleda, millist rolli kannab minuga seotud kooli koolijuht? Kas ta on koolile eestvedajaks ja veduriks või hoopis administreerivaks piduriks?

Kooli arengus on pudelikaelaks koolijuht, kes loob meeskonna ja on koolikultuuri kujundamise tüürimeheks. On inimlik hoida kinni harjumuspärasest ja teha edasi nii nagu siiani.

Koolijuhid võtavad endale erinevaid rolle. Kes on administraator ja vaatab, et kõik oleks koolis kenasti korras - tunniplaan toimib, töötajad tulevad õigel ajal tööle ja teevad vajalikud tunnid täis.

Koolijuht aga peaks olema koolikultuuri kujundajaks, julgeks haridusuuenduste eestvedajaks ja arendajaks. Koolijuht peaks julgema tõsta esimesena lipu kõrgele ja ees minema. Puudutagu see vältimatut reformide vajadust haridusvõrgus - maagümnaasiumid põhikoolideks või julgust endale peeglis otsa vaadata ja õigel ajal taanduda, andes võimaluse enda asemel kooli juhtida kellelegi võimekamale.

Pikaajaline koolijuhiameti pidamine ei ole õigustus iseeneses ega kingitud privileeg, jätkamaks ajale jalgu jäänud väärtuste või nende puudumise tõttu. Seetõttu on ka mõistetav viimasel ajal Ida-Virumaa hariduselus, iseäranis mõnede koolijuhtide seas, tekkinud turbulents ja paanika, õigustada seisakut, rõhuda oma patriotismitundele, viidata mõnedele tublidele ja nimekatele vilistlastele, kuid jätkata nii nagu ikka on tehtud ning olla sallimatud muudatustele, uuendustele ja sisulisele koostööle.

Kohtla-Järve gümnaasiumi tulek

Kohtla-Järve riigigümnaasiumi tulek Ida-Virumaa haridusmaastikule on tekitanud furoori ja seda õigustatult. Kooli avamisele eelnenud segadus - erinevate huvigruppide arusaam ja ootused kooli õppekeelele ja koolikorraldusele, arvestades piirkonna keelelist ja kultuurilist tausta.

Juhtimine ja suhestumine kohaliku omavalitsuse ja alles jäävate põhikoolide võrgustikku jne, kõik see kokku tõi koolile uue juhi, kes moodustas meeskonna, kellega luua siin kogukondi ühendav Ida-Virumaa hariduspärl ja kompetentsikeskus.

Ja tõesti, kaasates inimesi üle Eesti, aga mitte midagi ega kedagi "päästma" kutsudes, vaid missioonile, et teha head koos koolit. Liiga kaua on Ida-Virumaa haridus olnud sabassörkija rollis, aeg on seda olukorda muuta ning uue riigigümnaasiumi avamine on loonud selleks head eeldused.

Kaks tugevat riigigümnaasiumit siinses piirkonnas on piisav, et tagada hea kvaliteediga gümnaasiumiharidus. Aga kui mõni maagümnaasium suudab ka edaspidi konkurentsi pakkuda ja pälvib ka õpilaste ja vanemate usalduse, siis palun: elujõuline tugev gümnaasium on alati teretulnud ja õpilaste huvides.

Näeme potentsiaali viiendat aastat töötava ning hetkel oma fookust otsiva Jõhvi riigigümnaasiumi kasvamist võimsaks strateegiliseks partneriks Kohtla-Järve gümnaasiumile. Kahe riigigümnaasiumi ühisosaga saab tagada tugeva gümnaasiumihariduse kogu Ida-Virumaal.

Seegi ei sünni iseenesest, vaid tuleb pingutada ja olla valmis muutusteks, alustades koolijuhtidest, kellel on selleks soovi ja võimeid.

Väikeste maagümnaasiumide jätkamise otsustaksid poliitikute asemel õpilased jalgadega, valides parima õpikeskkonna. Selleks aga on vaja head koostööd, mille eelduseks on targad ja ettevõtlikud koolijuhid - paljude muutujatega jada, mille eest kannab vastutust ka koolipidaja. Eelkõige selgete otsuste ja õige ning tegusa koolijuhi valikuga.

Ida-Virumaa koolijuhtidel tasuks omavahelise vaenamise ja kadetsemise asemel teha sisulist koostööd, milles partnerlus ja konkurents käiksid käsikäes. Valmisolekut selliseks koostööks sooviks rohkem märgata. Kahjuks on hetkel valitsev olukord pinnaseks neile mugavustsoonis istuvatele koolijuhtidele, kes muudatuste vajadusi trotsides kirjutavad igal kevadel välja lõputunnistusi, mis ei vasta ausa hariduse sisule.

Nii võibki nõutud tasemel eesti keelt oskavate põhikoolilõpetajate lennuni veel lubamatult kaua aega kuluda. Aga meie soovime kiiret muutust ja ei soovi anda selleks lisaaega, sest õpilased väärivad vaid parimat haridust.

Õnneks on igavesti lõpp mõne suletud vene keelse gümnaasiumi kuldmedalite sajule, millele vastandusid sama kooli madalad riigieksami tulemused, saates üheagselt välja õpilasele ja vanemale eksliku rahulolu signaali, et kõik on justkui hästi, pettes samaaegselt sedasama õpilast ja riiki. Aus koolijuhtimine saagu normiks!

Eesti keele õppe olukord Ida-Virumaal

Ida-Virumaa hariduselu üks põletavamaid hädasid on vene põhikoolilõpetajate nõrk eesti keele oskus ja hakkamasaamine tugevas eesti gümnaasiumis. Koolidel tuleks mõista ja tegutseda nii, et juba põhikooliõpilane mõistaks, millise konkurentsieelise annab talle tööturul nii eesti kui vene keele valdamine.

Kui õpilane mõistab eesti keele oskuse vajalikkust, siis näeb ta selles võimalust enesearenguks ja on ka motiveeritud seda keelt õppima.

Tartu ülikooli 2017. aastal läbi viidud uuringu "Eesti keeleseisund" põhjal selgus, et eesti keele kui teise keele õppe põhirõhk on seni liigselt olnud gümnaasiumiastmel, kuid ressursid tuleks koondada eesti keele õppele põhikoolis (ja alushariduses). Seda just seetõttu, et põhikooli lõpetajate kasin eesti keele oskus kandub omakorda edasi järgmistesse haridusastmetesse.

Antud uuringu põhjal on probleemiks nii õpetajate pädevus ehk õpetamismeetodid ja õpetajate eesti keele oskus, aga ka metoodikate ja õppematerjalide kättesaadavus jmt seonduvad teemad. Meie hinnangul aga ka koolijuhi tahe, sest paljud hoovad asju muuta koolis, on koolijuhi käes.

Muukeelsete õpilaste toetamine eesti õppekeelega põhikoolis ei saa seisneda pelgalt selles, et neil võimaldatakse oma kodukeelt B1 tasemel võõrkeelena õppida. Tegelikkuses lõpetab kakskeelne noor põhi- või gümnaasiumihariduse, oskamata eesti keelt emakeele tasemel ja omamata suurepärast keelekasutust, grammatikat ka oma emakeeles, vene keeles.

Praegune süsteem ei toeta mõlemat. See, millist noort vajab tulevik ja milline võiks olla tulevikukool, ei ole tegelikult seotud ainult keelega.

Tulevikukool

Tulevikukooli eesmärk peaks toetama noorte kujunemist uuendusmeelsemateks, vastutusvõimelisemateks ja teadlikumateks. Vastavalt muutuvatele oludele ühiskonnas peaksid ka üldhariduskoolid pidevalt arenema ja ajakohastama õppekavasid selliselt, et need arvestaksid pidevalt muutuvat globaalset konteksti.

Põhiküsimus on, kuidas peaksime tänasel päeval harima noori, et nad mõistaksid maailmas toimuvaid muutusi, oleksid võimelised muutustega kohanduma ja kujundama meie tulevikku.

See on praeguste koolide ülim vastutus ja kohustus olla pidevas arengus, pakkumaks õpilastele parimat võimalikku haridust. Uue aja haridus peaks toetama õpilase teadmiste omandamist selliselt, et ta mõistaks ainealaseid kontseptsioone, haldaks interdistsiplinaarseid seoseid, omaks praktilist oskusteavet ja epistemoloogilisi teadmisi.

Oluline on luua oskuste pagas, mis sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste kõrval arendaks ka kognitiivseid ja metakognitiivseid oskusi. Selleks, et kool ja õpetajad suudaksid ideeliselt seesuguseid tuleviku oskusi ja teadmisi õpilastes arendada ei piisa enam biheivioristlikest õpipraktikatest, mida paljuski veel koolides märgata võime.

Näiteks võime seostada numbriliste hinnete panekut biheivioristliku õpikäsitusega, kus positiivset hinnet saab käsitleda tasuna ja negatiivset karistusena. Selleks, et õpilase rolli koolis muuta, toetada õpilase osalust õppe eesmärgistamises ja hindamises tuleb süsteemi pidevalt edasi arendada, olla konstruktiivselt kriitiline, seades sealjuures fookusesse õpilase. Vastasel juhul ei suuda me kaasa tuua paradigmaatilist muutust.

Õnneks märkame positiivseid ilminguid ka Ida-Virumaa hariduselus, näiteks pidevalt laienev Ettevõtliku Kooli haridusprogramm, mis seab fookusesse õppija kui uurija, avastaja ja aktiivse teadmiste konstrueerija.

TalTechi Virumaa kolledži algatatud koostöised seminarid piirkonnas inseneri-ja tehnoloogiahariduse edendamiseks ning Ida-Viru haridusklastri käivitamine, mille üheks eesmärgiks on hariduse kvaliteedi parandamine, koondades endas kõiki haridusastmeid.

Need koostöised ühistegevused ja nendesse kaasatud inimeste näol näeme, et meie kogukonnas leidub tulihingelisi entusiaste, kes oskavad hetkeolukorda hariduses kriitiliselt hinnata, näevad vajadust muutuste ellu kutsumiseks ja seisavad ka eesrindlikult selle eest, et meie noortele tulevikuks parimaid võimalusi luua.

Selleks, et oleks võimalik edasi minna, on hädavajalik hinnata praegust olukorda. See tähendab, et tuleb otsa vaadata faktidele ning neist lähtudes leida konstruktiivsed lahendused uute sihtide seadmiseks. See eeldab aga avatud meelt ja riskijulgust vaadata edasi ja kaugemale ning analüüsida praeguse süsteemi kitsaskohti.

Koolide kvaliteedi hindamine ja õpilaste haridustee jätkamist mõjutavad tegurid

Eesti kontekstis saame praeguse süsteemi alusel hinnata kooli ja hariduse kvaliteeti tuginedes välis-ja sisehindamisele- eksamid, tasemetööd, EHIS-esse kantavad andmed aga ka kooli sisehindamise tulemustele.

Lisaks rakendatakse Eestis rahuloluküsimustikke ning eksamite ja tasemetööde taustaküsimustikke. Viimaste eesmärk on koguda teavet õpetajate ja õpilaste õpistrateegiate kasutamise ja uskumuste kohta.

See tähendab, et olukorra analüüsimiseks vajame me nii statistilisi numbreid kui taustinformatsiooni võimalike koosmõjude hindamiseks ja edasise arengu sisuliseks planeerimiseks. See peaks olema nii koolijuhi kui valla ja linna haridusjuhi fookuses hariduselu planeerimisel ja paremaks muutmisel.

Nii Eesti kui ka rahvusvahelistes kõrghariduse uuringutes on leitud, et ligipääsu kõrgharidusele mõjutavateks teguriteks on sotsiaalmajanduslik staatus, päritolu, rahvus- ja/või keeletaust.

Kui õpilase koduse tausta mõju haridusvalikutele nähakse pigem väikese mõjuga olevat, siis kooli ja kooliga seotud tegureid olulisemaks. On leitud, et peale nii põhi- kui ka keskhariduse omandamist mõjutavad õpilase edasiõppimist oluliselt nii õpitulemused kui ka riigieksamite hinded.

Tuginedes PIAAC aruande järeldustele, mis kinnitasid, et mida paremad on riigieksamite tulemused, seda kauem jätkatakse õpinguid ka peale keskhariduse omandamist, toetab see väidet, et üheks hariduse kvaliteedi mõõtmise väljundiks õpilaste jaoks on ka õpiedukus ja akadeemilised tulemused riigieksamitel.

Teadusuuringutes on leitud õpiedukust oluliselt mõjutavad tegurid, mida laias laastus jagatakse kaheks: taustatunnusteks ja koolikorraldusega seotud teguriteks. Kui me esimest mõjutada ei saa, siis teist aga küll.

Koolikorralduse mõju sisaldab kahte olulisemat lüli. Õpetaja motiveeritust ja võimekust, mis võimestab õpilast. Ja teiseks koolikaaslaste suhtumist kooli ja õppimisse.

Esimesel juhul on kooli ülesanne võimestada õpetajaid ja teine luua õpilastele akadeemiline, õppimisele orienteeritud koolikeskkond. Selleks peame aga jällegi olema koolina pidevas arengus, hindama oma tegevust ja selle mõju teadus-ja tõenduspõhiselt.

Iga õpilase õpitee ja haridusvalikute teadlik toetamine peaks olema iga kooli vastutus ja kohusetunne. Näeme, et nii mõnedki Ida-Virumaal sulgemise hirmus tegutsevad maakoolid ei ole valmis peale oma gümnaasiumis õpingute jätkamise valiku toetama õpilaste jaoks teisi valikuid.

Õnneks näeme igapäevaselt ka noori, kes käivad avatud uste päevadel, gümnaasiumisse astumise ettevalmistuskursustel ja õpilasvarju päevadel. On kriitilised, motiveeritud ja tarmukad uurima taustinfot, mida neil läheb tarvis teadlike haridusvalikute tegemisel. 

Koolijuhtide vaheline arutelu ja koostöö viib õpetajate ja õpilaste vahelisele koostööle. Konkurents ja partnerlus Ida-Virumaa hariduselus on edasiviiv jõud koos missioonitunde, väsimatu õhina ning suuremeelsusega, kuid ilma väikluseta. Kes on selleks valmis, liituge meiega.


Kommentaar ilmus algselt 17. märtsi Põhjarannikus.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: