Mare Roosileht: eesti keele kasutamine Ida-Virumaal vajab konkreetset tuge ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Mare Roosileht
Mare Roosileht Autor/allikas: Õpetajate Leht

Mäletatavasti muutus tänavu aasta alguses ühtäkki väga kuumaks teemaks Ida-Virumaa koolides eestikeelse õppe korraldamine. Konkreetne vaidlusküsimus oli, kas loodav Kohtla-Järve riigigümnaasium peaks alustama täieliku või osalise eestikeelse õppekavaga, kirjutab Mare Roosileht algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommentaaris.

Riigikogu valimiste eel kujunes sellest vaat et üks põhiküsimusi, mille üle vaidlesid üleriigilistes meediakanalites kõik tipp-poliitikud ja erakonnad. Tulemusena langetas uus koalitsioon otsuse, mille järgi sai Kohtla-Järve riigigümnaasium sügisel tööd alustada täielikult eestikeelsena.

Kuid Kohtla-Järve eduloo varjus on eesti keele õpetamine vene emakeelega noortele jätkuvalt väga problemaatiline. See sundiski Virumaa Eesti hariduse seltsi (VEHS) pöörduma hiljuti avaliku kirjaga nii riigikogu kultuurikomisjoni kui riigikogu Ida-Virumaa toetusrühma saadikute poole.

Oma pöördumises toob VEHS välja, et lähtuvalt Ida-Virumaal kujunenud demograafilisest olukorrast on siinsetes eestikeelsetes koolides vene emakeelega õpilaste osakaal pidevalt kasvamas.

VEHS-i hinnangul on antud koolides just eesti keele täiendav õpetamine vene emakeelega õpilastele kriitilise tähtsusega. Kui vene emakeelega noored ei oska piisaval tasemel eesti keelt, pärsib see nende edasijõudmist ka muudes ainetes ning võib viia koolist väljalangemiseni. See takistab omakorda nende lõimumist ning Ida-Virumaal eesti keele riigikeelena kasutamise levikut.

Kuna venekeelsetes kodudes ei osata tihti vajalikul tasemel eesti keelt, ei saa ka need vanemad oma eestikeelsetes koolides õppivaid lapsi eriti toetada. Seega on kool ainus võimalus noort keeleliselt arendada.

Rahapuudus ei võimalda eesti keelt kõikidele soovijatele õpetada. Ida-Viru eesti õppekeelega koolid on praegu paratamatult küsimuse ees, kas kool ikka peab kõik soovijad vastu võtma. Ühelt poolt on rõõm, et väga paljud Ida-Viru vene emakeelega lapsevanemad on teinud otsuse suunata oma laps eesti õppekeelega kooli. Teiselt poolt vaadates näeme, et õpetajad ei ole sellisteks väljakutseteks kahjuks valmis.

Ühtse Eesti kooli poole liikumiseks vajavad koolid selget rahatuge järgmiste tegevuste elluviimiseks:

  • pikaajalise LAK-metoodika koolituse korraldamiseks kõikidele kooliõpetajatele;
  • eesti koolis emakeele teise keelena õpetaja ametikohtade ja vajaliku lisarahastuse tarbeks.

Keeleinspektsiooni hinnangul ei oska ligi pool tuhat Ida-Virumaa õpetajat praegu vajalikul määral eesti keelt. VEHS loodab, et riigikogu kultuurikomisjon leiab 2020. aasta riigieelarve menetluses eeltoodud summale vajalikud katteallikad. Eesti keele heal tasemel õpetamine vene emakeelega Ida-Virumaa õpilastele on selle piirkonna arengu- ja koostöövõime võti.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: