"Põhiline muudatus on see, et riigikogu liikmed on jaotatud erinevate hääletamisalade vahel lossis. Neid on kuus tükki kolmel korrusel. Saadikud on jaotatud nimekirjadesse tähestikulises järjekorras ja kui on hääletamisaeg, siis läheb igaüks temale määratud alale hääletama," rääkis valimisteenistuse juht Arne Koitmäe teisipäeval ERR-ile.

"Muus osas läheb hääletamine üsna tavapäraselt, lihtsalt riigikogu liikmed hoiavad distantsi ega lähe saali, vaid eeldatavasti jälgivad istungit oma kabinetist," rääkis valimisteenistuse juht.

"Lisaks võimaldatakse nendele, kes tunnevad, et nad ei saa lossi tulla, hääletamist väljaspool hääletamise ala, mis on lossi hoovis. Siis tullakse kastiga neile vastu ilma, et saadik ise autost väljub," lisas ta.

Koitmäe ei osanud öelda, mitu saadikut sellist võimalust kasutab, kuid ta tunnistas, et mõned saadikud on selle vastu huvi ilmutanud. "Ma arvan, et see selgub täna õhtuks," märkis ta.

Riigikogu hoovis toimuv protseduur on muus osas sarnane tavalise valimisprotseduuriga - saadik näitab oma dokumenti, annab allkirja, täidab sedeli ja laseb sedeli kasti. "Põhiprotseduurid jäävad samaks," rõhutas Koitmäe.

Igal valimisalal on hääletamissirm ja eraldi hääletamiskast, protseduuride korrektsust jälgivad üks valimiskomisjoni liige ja üks ametnik. Saadikutele antakse aegsasti enne valimist teada, millisele valimisalale teda oodatakse.

Koitmäe ütles ka, et valimiste läbiviimisega seotud ametnikud kasutavad maske ja kindaid.

Pärast pool tundi kestvat hääletamise aega toovad valimisteenistuse ametnikud valimiskastid riigikogu suurde saali, kus kastide sisu tühjendatakse ühele lauale ning valimiskomisjoni esimees Meelis Eerik loeb sedelid üle ja teeb tulemused teatavaks.

Riigikogu täiskogu korraline istung, millel riigikogu juhatus valitakse, algab kolmapäeval kell 14.

Kandidaadid riigikogu esimehe ja kahe aseesimehe kohale esitatakse istungi alguses ja seda saab teha iga riigikogu liige. Teadaolevalt kandideerivad riigikogu esimehe kohale praegune esimees Henn Põlluaas (EKRE) ja opositsiooni kuuluv sotsiaaldemokraat Ivari Padar. Aseesimeesteks esitatakse uuesti praegused esimene aseesimees Helir-Valdor Seeder (Isamaa) ja teine aseesimees Siim Kallas (Reformierakond).

Asesimehed valitakse pärast esimehe valimist, kusjuures enim hääli saanud kandidaat saab esimeseks ja teise häältearvu saanud kandidaat teiseks aseesimeheks.

Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta.