Riigikogu juhatust saab seekord valida ilmselt ka Toompea lossiõuel
Koroonaviiruse leviku tõttu võivad nakatumist kahtlustavad riigikogu liikmed valida parlamendi esimeest ja aseesimehi ka Toompea lossi sisenemata – kuidas nad täpselt saavad seda teha, sõites autoga lossi siseõue, peab riigi valimisteenistus veel otsustama.
25. märtsil valib riigikogu endale juhatuse – esimehe ja kaks aseesimeest. Koalitsiooni kandidaat spiikri ametisse on jätkuvalt Henn Põlluaas (EKRE), kellele opositsioon paneb vastu sotsiaaldemokraat Ivari Padari ning aseesimeesteks kandideerivad Helir-Valdor Seeder Isamaast ja Siim Kallas Reformierakonnast. Mõlemad täidavad neid kohti ka praegu.
Eriolukorras ja koroonaviirusega silmitsi seisvas Eestis on vabariigi valimiskomisjon ja riigi valimisteenistus murdnud mitu päeva pead, kuidas vähendada valimispäeval ohtu, et võimalikud nakatunud muutuksid parlamendi liikmetele ja ametnikele viirusepommideks.
Ei ole küll teada, et keegi riigikogu liikmetest oleks Covid-19 haige, kuid mitmed rahvaasemikud on ennast vabatahtlikult isolatsiooni määranud. Ka vähendas riigikogu juhatus istungeid parlamendi suures saalis. Sinna soovitatakse tulla vaid neil, kellel on selleks tõesti vajadus ja enamik riigikogu komisjonide istungeid toimub Skype'i või telesilla vahendusel.
Tavaliselt toimub riigikogu juhatuse valimine nii, et riigikogu liikmed kogunevad alguses parlamendi suures saalis, kus seatakse üles spiikri ja asespiikrite kandidaadid, siis toimub salajane hääletamine riigikogu pikas koridoris, kuhu on pandud kardinatega valimiskabiinid ja hääletuskastid, mida valvavad vabariigi valimiskomisjoni liikmed. Alati moodustub nendeni jõudmiseks pikk järjekord riigikogu liikmetest, kes seisavad tropis üksteise järel ja toimub fraktsioonideülene sundimatu sotsialiseerumine.
Nüüd on kõik teistmoodi.
Riigikogu liikmetest tulevad valimisistungi alguses suurde saali fraktsioonide esindajad ja juhatusse kandideerivad riigikogu liikmed, kes peaksid kõik istuma üksteisest turvalises kauguses. Selline on riigikogu juhatuse soovitus.
Edasi hajutatakse riigikogu hoone kolmele korrusele kuus hääletuskohta, et korraga oleks koos võimalikult vähe rahvaasemikke. Need, kes kahtlustavad kokkupuudet koroonaviirusega, võivad ilmselt sõita autoga Toompea lossi siseõue, kus nad saavad teistele turvaliselt osaleda riigikogu juhatuse valimistel. Kuidas see täpselt juhtub, need detailid tuleb riigi valimisteenistusel veel otsustada.
Riigikogu vanematekogu – parlamendi spiiker, asespiikrid ja viie fraktsiooni esimehed – on seda mitmel korral arutanud, aga ikka poolele teele jäänud. Saatan, teadagi, peitub detailides, kuid vanematekogu liikmed usuvad, et jõuavad lahenduseni, mis võimaldab kõigil nende kolleegidel täita 25. märtsil oma ametikohust.
Sellega on lõpetatud vaidlus, mis algas nädal tagasi kolmapäeval, kui ERR-ile intervjuu andnud spiiker Henn Põlluaas välistas resoluutselt võimaluse, et viirusesse nakatunud või nakatumist kahtlustav riigikogu liige võiks tulla Toompea lossi ja olla üks neist, kes valib riigikogu juhatust.
"Kui on tuvastatud, et inimene on nakatunud koroonaviirusesse, siis see inimene peab olema karantiinis ja ei tohi ringi käia. Kui ta seda tahtlikult teeb, siis tegemist on kriminaalkuriteoga. Riigikogu liige ei erine siin kellestki teisest," sõnas Põlluaas "Otse uudistemajast" intervjuusaates. "Jah, riigikogu liige on küll rahva poolt valitud, aga kui ta on haige ja levitab viirust, mille tõttu osad nakatuvad ja mõned võivad ka ära surra, siis sellised inimesed ei tohi ringi liikuda."
Põlluaasale vaidlesid kohe vastu praegune õiguskantsler Ülle Madise ja endine õiguskantsler Allar Jõks.
"Vabariigi valimiskomisjon lahendab hääletamise nii, et nakkusohtlikud riigikogu liikmed saavad hääletamisest osa võtta teiste tervist ohustamata. Kõikidel riigikogu liikmetel peab olema võimalus oma kohust täita, seda ka haiguse või puude korral," ütles Madise.
Jõksi sõnul tuleb riigikogus leida turvaline lahendus, kuidas ka nakatunud riigikogu liige saaks osaleda parlamendi esimehe ja aseesimeeste valimistel, sest: "Valimisõigust ei saa talt keegi ära võtta, isegi siis mitte, kui tema suhtes oleks algatatud kriminaalmenetlus."
Tavapäraselt loetakse riigikogu juhatuse valimistel antud hääled kokku nii, et vabariigi valimiskomisjon koguneb parlamendi suures saalis tihedalt ühe laua ümber, kus on valimissedelid, tulemus kontrollitakse mitu korda üle ja 101 riigikogu liiget jälgib seda pingsalt pealt.
Seekord jälgivad riigikogu liikmed valimistulemuste selgumist oma kabinettides monitoridelt, sest neil on soovitatud saali mitte tulla. Kui valimiskomisjoni liikmed tahavad, saavad nad häälte lugemise ajaks enesekaitsevahendid, näiteks kummikindad ja maskid.
Riigikogu esimeheks ja aseesimeesteks valitud parlamendi liikmeid on nende kolleegid alati õnnitlenud ning neile lillekimbud toonud. Nüüd jäävad käesurumised ja kallistamised ära, lilled vist ka.
Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta.