Valitsuse teisipäevase otsusega suletakse alates reedest kaubanduskeskused koos neis asuvate ilusalongide ja eripoodidega. Lahti võivad jääda keskustes asuvad apteegid ja suured toidupoed, samuti kauplused ja juuksuriärid, kuhu pääseb otse tänavalt, samuti võivad tegevust jätkata näiteks turud, ehituspoed ja rehvivahetustöökojad.

Peil ütles Vikerraadio saatele "Uudis+" antud intervjuus, et mõistab valitsuse otsust, eriti selles valguses, et seda soovitas arstide liit. Kaupmeeste liit oli aga sellele otsusele vastu.

"Me oleme sellest valitsusega rääkinud, oleme ka avalikkusega rääkinud, et meie hinnangul lai ja pikemaajaline mõju inimeste töökohtadele võib olla palju ulatuslikum ja valusam, kui valitsus võib-olla praegu on teadvustanud," selgitas ta.

Peil tõdes, et kaupluste sulgemine viib kaubanduse väga raskesse olukorda. Juba viimase nädala jooksul on enamiku kaupluste käive kukkunud 50 kuni 90 protsenti.

"See on tohutu kukkumine. Sellises olukorras väga palju probleeme tekitab üüri maksmine, kaubavarud, sest kaupmeeste vahendid on kõik kinni varude all, mida nad ei saa maha müüa, kuna poodides pole külastajad või on nad nüüd üldse sulgemisele määratud," lisas ta.

Peili sõnul on kõige suurem mure aga töötajate pärast, sest kaubandus on Eestis suuruselt teine tööandja, ainuüksi müüjaid on Eestis 24 000 inimest. Üle 10 000 kaubandusvaldkonna inimese peab Peili hinnangul nüüd valitsuse otsuse tagajärjel jääma koju.

"Siin on küll meie suur palve valitsusele, et neid inimesi ei unustataks, et kõik toetused, mis on suunatud kaubandusele, esmajoones oleks suunatud kaubanduses töötavate inimeste kaitsmisele, et nende sissetulekut hoida ja säilitada, et nemad ei satuks laenude teenindamise, üüride, kommunaalide maksmisega hätta. See on praegu absoluutselt esmatähtis - meie inimesi kaitsta," pöördus Peil valitsuse poole.

See, kas inimesed saavad pärast kriisi tagasi pöörduda oma senisele töökohale, ei ole Peili sõnul kindel.

"Me kõik pingutame selle nimel, et neil oleks koht, kuhu tagasi tulla, aga kui selline otsus teha, et kaubandus sulgeda piiramata ajaks, siis tõenäoliselt ikkagi mõned ettevõtted ei ela seda üle. Ja pankrotti minemvate ettevõtete töötajatele ei ole töökohta pakkuda enam. Selles mõttes on olukord äärmiselt murettekitav," rääkis Peil.

Abi oleks Peili hinnangul sellest, kui ettevõtetel on võimalik saata töötajad sundpuhkusele ja riik saab toetada ettevõtteid palga maksmisel. Küsimus on tema sõnul aga selles, millal tohivad ettevõtted uuesti uksed avada, et neil hakkaks jälle sissetulek tekkima ja nad ei peaks inimesi lahti laskma.

"Töökohad säilivad siis ja töökohti on tulevikus siis, kui ettevõtted suudavad elus püsida. Kui ettevõtted pankrotti lähevad, siis ei ole enam kellelgi töökohta, kuhu tagasi tulla. See on asi, mida peab kaaluma. Hetkel see on kõige suurem risk," rääkis Peil.

Ettevõtete püsimine kriisi järel sõltub Peili hinnangul palju sellest, kas inimestel töökohad ja palgad säilivad, et neil omakorda säiliks üldse kindlustunne asju osta.

"Kui tarbijate kindlustunne ära kaob, siis on ka kaubandusel väga raske taastuda. See on ka üks põhjus, miks on väga tähtis üle Eesti inimeste sissetulekuid hoida, et inimesed üldse julgeksid midagi osta, sest muidu me satume nõiaringi. Väga tähtis on see, et tarbijate kindlustunne kasvaks uuesti, et inimestel tekiks jälle julgus mingeid asju osta, sest see omakorda annab tööd neile, kes neid asju toodavad ja müüvad. Me oleme kõik üksteisest sõltuvad," rääkis Peil.