Pressiavalduse lükkas esimesena tagasi LAV ning hiljem lisandusid ka Hiina ja Venemaa, edastas uudisteagentuu AFP maailmaorganisatsiooni anonüümset allikat. ÜRO Julgeolekunõukogu deklaratsioonid nõuavad vastuvõtmiseks kõigi liikmete toetust.

Eesti delegatsiooni esitatud avalduse kavandis rõhutatakse kasvanud muret koroonaviiruse COVID-19 leviku pärast maailmas ning öeldakse, et "see võib ohustada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut". Samas kutsutakse riike üles viiruse leviku suhtes täielikule läbipaistvusele, milles selle kriitikud nägid USA kaudset hukkamõistu Hiina valitsuse salatsemisele koroonaviiruse leviku alguses.

Avalduse kavandis kutsutakse riike üles panema suuremat rõhku viiruse suhtes kõige enam ohustatud inimeste ja nende ühiskonna rühmadele, mis on eriti halvas humanitaarolukorras, aitamisele. "Ükski riik ei saa üksinda edukas olla," tõdetakse avalduse projektis.

ÜRO Julgeolelunõukogu, mille eesistuja on märtsis Hiina, ei ole viiruse tõttu kogunenud 12. märtsist saadik. Enamus ÜRO töötajaid ja riikide diplomaate töötavad kodus, et vältida nakatumist. Samas on ÜRO peakorter endiselt avatud.

Sel nädalal on jäänud ära Julgeolekunõukogu istungid Süüria ja Liibüa teemal ning ei ole selge, kas toimub neljapäevaks kavandatud istung, millel peaks pikendatama Põhja-Koreale kehtestatud sanktsioone ja rahumissiooni Somaalias.

Kuna Venemaa on vastu Julgeolekunõukogu istungite video teel pidamisele, siis on suure osa Julgeolekunõukogu ajast on võtnud vaidlused selle üle, kas see oleks võimalik. "Me soovime füüsilist kohalolekut ja kahtleme, kas hääletusi oleks võimalik teha teistmoodi," ütles Vene delegatsiooni asejuht Dmitri Poljanski AFP-le.

Samas nõuaks ÜRO Julgeolekunõukogu istungi korraldamine selle tavalises toimumispaigas vähemalt 50 inimese kokkutulekut, mistõttu nimetas üks anonüümsust palunud diplomaat AFP-le Venemaa nõuet "idiootseks".