Prantsuse president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et USA president Donald Trump, Hiina liider Xi Jinping ja Briti peaminister Boris Johnson on talle kinnitanud, et toetavad ÜRO peasekretäri António Guterresi tehtud rahuüleskutset. Macron lisas, et loodab saada ka ÜRO Julgeolekunõukogu viienda alalise liikme, Venemaa, presidendi Vladimir Putini toetuse, edastas ajaleht The Times.

"Ma rääkisin temaga selle initsiatiivi alguses, kuid me pole uuesti kõnelenud pärast teiste liidrite toetuse saamist. Teen seda lähitundidel," rääkis Macron raadiojaamale France Internationale. "Ma olen kindel, et president Putin nõustub algatusega ja samal päeval, kui tema oma nõusoleku annab, saame korraldada videokonverentsi ja vormistame selle üleskutse pidulikult, veenvalt ja efektiivselt," ütles Macron.

Kremli pressiesindaja kinnitas kolmapäeval, et Venemaa kaalub ettepanekut. "Ilmselgelt töö käib. Diplomaadid tegutsevad. Nii pea, kui töö on tehtud ja partneritega kokkulepe saavutatud, järgnevad sellele vastavad avaldused," ütles Putini kõneisik Dmitri Peskov.

Neljapäeval Peskov veel mingitest tähtaegadest Venemaa seisukoha selginemise kohta ei andnud, öeldes vaid, et see selgub lähipäevil.

ÜRO peasekretär tegi üleskutse üleilmseks relvarahuks 23. märtsil viidates üle maailma levivale koroonapandeemiale. Eelmisel nädalal kordas ta seda ka Julgeolekunõukogu kohtumisel, märkides, et koroonast jagusaamiseks tuleks sõdimine lõpetada. "Ma kutsun koheseks globaalseks relvarahuks igal pool maailmas: on aeg seisata relvakonfliktid ja keskenduda tõelisele võitlusele, võitlusele meie elude eest," ütles Guterres.

USA ühines üleskutsega sõjategevuse ülemaailmseks peatamiseks järgmisel päeval, Ühendkuningriigi välisminister Dominic Raab oli relvarahu toetanud juba varem sel kuul.

Ühe Euroopa riigi diplomaatilie allikas ütles The Timesile, et varasem katse saavutada sellekohane ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon, nurjusid.
"See uus, prantslaste koostatud algatus, on jõudnud heakskiitmisele lähemale ning see võib juhtuda juba sel nädalal," ütles allikas lehele. "USA ja Venemaa tunnevad ennast ebamugavalt, kui nad seotakse ülemaailmse relvarahu kohustusega, mis tähendaks, et nad ei saa tegutseda Jeemenis, Liibüas, Süürias või Afganistanis," selgitas diplomaat suurriikide kõhklusi.

Praegusel algatusel on suurem võimalus saada kõigi riikide toetus, kuna selles tervitatakse peasekretäri jõupingutusi ja ülekutset üleilmseks relvarahuks ja see toetab tööd relvarahu saavutamises, kuid ei nõua selle kehtestamist otsesõnu, selgitas üks diplomaat The Timesile. Seda, kas deklaratsioon saab olema midagi enamat kui lootuse avaldamine relvarahu saavutamiseks, selgub lähiajal, tõdes leht.

Eesti: tegutseme aktiivselt leppe saavutamise nimel

Välisministeeriumi esindaja sõnul tegutseb Eesti esindus ÜRO-s aktiivselt selle nimel, et kokkulepe saaks sündida.

"Eesti oli 9. aprillil Julgeolekunõukogu esmakordse COVID-19-teemalise kohtumise algataja. Eesti küsis kohtumist üheksa valitud Julgeolekunõukogu liikme nimel," ütles ministeeriumi pressiesindaja Britta Tarvis ERR-ile.

Toimunud istung andis peasekretär Guterresile võimaluse Julgeolekunõukogu teavitada muuhulgas ka oma relvarahu algatusest. Julgeolekunõukogu ise leppis selle istungi järel kokku ühises pressiavalduses, kus peasekretäri üleskutset sõnaselgelt ei mainita, aga avaldatakse igakülgset toetust peasekretäri püüdlustele.

Praegu on Julgeolekunõukogus pooleli läbirääkimised erinevate COVID19-teemaliste resolutsioonide tekstide üle. Valitud liikmed (E10) on Tuneesia eestvedamisel jõudnud oma tekstiettepanekus kokkuleppele. Prantsusmaa eestvedamisel on töös ka alaliste liikmete (P5) resolutsiooni ettepanek.