Analüüs: Trump teeb Eestile reeglitepõhise maailmakorra toetamise raskeks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
USA president Donald Trump. Autor/allikas: SCANPIX / AFP / MANDEL NGAN

Eesti senine tegevus ÜRO Julgeolekunõukogus, milles on lähtutud Euroopa Liidu ühistest seisukohtadest, pole rikkunud meie suhteid Ameerika Ühendriikidega, kuid president Donald Trumpi valitsemine on teinud keerulisemaks reeglitepõhise maailmakorra toetamise, leiab Eesti Välispoliitika Instituudi direktor oma analüüsis.

"Seni ei ole märke sellest, et joondumine Euroopa seisukohtade järgi ÜRO-s oleks mõjunud halvasti Eesti suhetele USA-ga. Küll aga kinnitab julgeolekunõukogu kogemus, et Trumpi ajastul on muutunud keerulisemaks heade transatlantiliste suhete kokku sobitamine Eesti püüdlustega toetada järjekindlalt rahvusvahelist õigust ja reeglitel põhinevat maailmakorda," tõdeb Kristi Raik sel nädalal avaldatud analüüsis.

Raik märgib, et Eesti on saanud juba esimeste kuude jooksul kogemuse sellest, kuidas USA ja Euroopa vahel kasvanud pinged ilmnevad ÜRO Julgeolekunõukogus. "Olenemata sellest, kas me oleksime Julgeolekunõukogu liikmed või mitte, on muutunud keerulisemaks hoida häid transatlantilisi suhteid, olles samaaegselt pühendunud Euroopa Liidule, multilateralismile ja rahvusvahelisele õigusele," kirjutab ta.

Raik analüüsib pikemalt aasta algul USA esitatud Lähis-Ida rahuplaani juhtumit, mis oli vastuolus ÜRO seniste resolutsioonidega ning põhjustas Euroopa riikide kriitikat.

"Olenemata transatlantilistest pingetest on Eesti huvides töötada Euroopa ja USA konsensuse nimel võimalikult kaua ning olukordades, kus seda ei ole võimalik saavutada, püüda ära hoida pingete kasvamist ja avalikuks saamist," rõhutab Raik.

Samas on Eesti tugev huvi toetada rahvusvahelise õiguse kehtimist, isegi kui see tähendab eriarvamusi oma kõige suurema julgeolekuliitlasega, märgib Raik, kuid lisab samas: "Karm tõde praeguses reaalpoliitika maailmas - aga see on üha selgemalt praeguse olukorra kirjeldus - on see, et seistes vastamisi tõsise julgeolekuohuga, saab väikeriik tunda ennast kaitstuna ainult tänu tugevale liitlasele, mitte aga üllaste rahvusvahelise õiguse põhimõtete toel."

Eesti ja teiste riikide ees seisev valik on aga see, kuidas ühest küljest püüda toetada reeglitepõhist maailmakorda, teisalt aga püüda kohaneda sellise korralduse kadumisega, lisab Raik.

Eesti on ÜRO Julgeolekunõukogu valitud, mittealaline liiga aastatel 2020-2021.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: