Eesti alustas ÜRO julgeolekunõukogu eesistumist
Eesti on alates 1. maist kuu aega ÜRO julgeolekunõukogu eesistuja, mille käigus pöörab tähelepanu nii küberturvalisusele, koroonapandeemiale kui ka Euroopa julgeolekule.
Välisminister Urmas Reinsalu ütles reedel "Aktuaalsele kaamerale", et eesistujana on Eesti globaalse diplomaatia keskmes. Eesistujariik sõnastab päevakava, mida julgeolekunõukogu arutab, ning pakub välja lahendusi ja juhib järeldusteni jõudmist.
"Kesksed teemad, mida Eesti tahab käsitleda on julgeolekuolukord tänases Euroopas vaatega Teise maailmasõja lõpu aastapäevale, küberohud, ÜRO koostöö Euroopa Liiduga, tsiviilelanike kaitse," selgitas minister.
Reinsalu lisas, et Eesti üks eesmärke on, et ÜRO julgeolekunõukogu keskenduks koroonaviirusega seotud ohtudele, et konfliktipiirkondades oleks inimestele tagatud tervise kaitse.
"Eesti tahaks ikkagi jõuda ka selleni, et julgeolekunõukogu võtaks vastu pandeemia osas resolutsiooni, mis annaks ÜRO peasekretärile Guterresile võimaluse kuulutada välja relvarahu, et see põhineks reaalselt resolutsioonil," rääkis ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.
Bahovski sõnul on resolutsiooni vastuvõtmisega seotud kaks suurt probleemi. "Kui välja kuulutada relvarahu või kutsuda liikmesriike üles relvarahule selle resolutsiooni põhjal, siis näiteks ameeriklased ütlevad kohe, et nemad ei saa läbi viia terrorismivastaseid operatsioone, selliseid asju nagu Soleimani tapmine aasta alguses. Seda ei saaks teha," ütles Bahovski.
Teine probleem on tema sõnul seotud maailma terviseorganisatsiooni ehk WHO- ga, mida puudutavad sätted on resolutsiooni sisse kirjutatud, kuid mida tema sõnul Ameerika Ühendriigid enam näha ei sooviks, kuna lõpetasid WHO rahastamise.
Eesti teine oluline samm asutakse 8. mail, mil Eesti korraldab kõrgetasemelise arutelu, meenutamaks 75. aasta möödumist Teise maailmasõja lõpust Euroopas.
Sellele on oodata suurt tähelepanu, kaasa aitab arutelu toimumine pandeemia tingimustes videosilla vahendusel.
"Ma olen kõnelenud ka kümnete maailma välisministritega ja kutsunud osalema sellel kõrgetasemelisel arutelul. Ma arvan, et tõenäosus, et nad osalevad, on palju suurem, kui nad kõik oleksid tulnud kokku New Yorki," rääkis Reinsalu.
Eestil on võimalik julgeolekunõukogu eesistuja rolli täita ka järgmise aasta suvel.
Suursaadik: viiruse leviku kõrval tuleb jälgida rahvusvahelise õiguse järgimist
Eesti suursaadik ÜRO-s Sven Jürgenson rõhutas reedel pressikonverentsil New Yorgis, et viiruse levimise kõrval on endiselt oluline jälgida seda, et liikmesriigid järgiksid rahvusvahelist õigust.
"Eesti prioriteet eesistumise ajal on see, et rahvusvahelise õiguse põhimõtteid tuleb järgida. Kuna globaalne pandeemia võib avaldada suurt mõju üleilmsele rahule ja julgeolekule, siis hoiame seda teemat tööde nimekirjas kõrgel kohal," rääkis Jürgenson.
"Tagame julgeolekunõukogu läbipaistvuse. Tõstatame ka uue julgeolekuohu teema. Julgeolekunõukogu eesistujad on järjest kolm Euroopa Liidu riiki - Eesti, Prantsusmaa ja Saksamaa," lisas ta.
Toimetaja: Merili Nael