Koroonaviiruse diagnooside arv tegi järsu hüppe

26. märtsi hommikuks oli Eestis koroonaviirus diagnoositud 538 inimesel, kahe viimase päeva testid näitasid positiivset tulemust 134 inimesel. Kõige rohkem lisandus kinnitatud nakkusjuhte Harju- ja Saaremaal.
Teste on kokku tehtud 7090. Kolmapäeva hommikuks oli tehtud testide arv 4809 ehk et ka testide hulk on tublisti kasvanud.
Alates neljapäevast avaldab terviseamet testimise tulemusi terviseinfosüsteemi (TIS) andmetel, sest terviseinfosüsteemi laekuvad andmed saatekirjapõhiselt. Lähtuvalt algandmete allika muutusest ja ka testimise suurenemisest lisandus 25. märtsil avaldatud laboriandmetega võrreldes nüüd 134 uut positiivset juhtu. Nüüdseks tehakse keskmiselt tuhat testi päevas.
"Täna avaldatud andmed on sisuliselt viimase kahe ööpäeva tulemus. Sellest tulenevalt tegi ka positiivsete analüüside statistika järsu hüppe," ütles terviseameti kriisistaapi juhtiv Ragnar Vaiknemets, kelle sõnul aitab terviseinfosüsteemi päringutele üleminek andmeid edaspidi kergemini koguda.
"Homsest peaks olukord normaliseeruma, sest saame andmeid positiivsete testide kohta samadel alustel kui täna."
Terviseamet ei saanud varem terviseinfosüsteemist selliseid päringuid teha, TIS-i kasutamise vajaduse tingis nii mitme labori testimisvõimekuse teke kui erasektori partneri kaasamine.
"Võimalus terviseinfosüsteemi selliste päringute tegemiseks kasutada teeb andmete kogumise oluliselt kiiremaks," sõnas Vaiknemets.
Enim lisandus positiivseid analüüsivastuseid Harjumaal (59), Saaremaal (54) ning Tartumaal (10).
Vanusgruppide vaates on ligi veerand (23 protsenti) positiivselt testitutest vanemad kui 60 eluaastat. Detailseid vanusgrupi tulemusi ja laborite laekunud tulemusi tervise- ja heaoluinfo süsteemide keskus (TEHIK) täna veel kontrollib, mistõttu vanusgrupi andmeid avaldame kontrollide järgselt.
Kolmapäevaõhtuse seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 29 patsienti, neist seitse on intensiivravis ning kuue seisund on kriitiline. 25. märtsi pärastlõunal suri üks COVID-19 haigestunud inimene.
Hooldekodude külastamine on rangelt keelatud
Seoses esimese vanemaealise inimese surmajuhuga ja nakatumistega hooldekodudes rõhutab terviseamet, et:
- rangelt on keelatud külastused hooldekodudesse, sest see seab ohtu hoolealuste tervise
- inimeste vahel kontaktide vähendamine on väga oluline, sest teisiti ei ole võimalik haiguse levikut piirata
- samuti tuleb lähinädalatel vältida hooldekodu elanike liikumist hooldekodude vahel ning hoiduda uute elanike vastu võtmisest. Hooldusvajadusega eakate puhul tuleb pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole vajalike kodus osutatavate teenuste saamiseks
- terviseamet, sotsiaalministeerium ja sotsiaalkindlustusamet on välja töötanud juhise, kuidas käituda nakkuskahtlusega kliendi või töötajaga hoolekandeasutuses. Juhis on saadetud kõikidele hoolekandeasutustele. Sotsiaalkindlusamet on hooldekodudega pidevas kontaktis ja valmis juhtumipõhiselt olukorrale reageerima
- viimastel nädalatel on sotsiaalkindlustusamet koostöös terviseametiga aktiivselt tegelenud hooldekodude teavitamisega ja selgitamisega, et hügieeninõuete järgimine on nakatumise ennetamisel määrava tähtsusega. Iga teenuseosutaja vastutus on tagada, et kõik soovitused ja meetmed oleksid maksimaalselt rakendatud.
Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib kõigis sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld, esialgu 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi