Valitsus: kui uusi meetmeid ei järgita, tuleb lauskarantiin
Valitsuse liikmed ütlesid pressikonverentsil, et kui ka uued, karmimad meetmed ei jõua inimestele kohale ja nad neist kinni ei pea, on järgmine samm lauskarantiin kogu riigis.
Eriolukorra juht, peaminister Jüri Ratas rõhutas, et reedest karmistuvad eriolukorra tingimused on täitmiseks kogu ühiskonna jaoks.
"Kui me neid praegu ei järgi, võib meid kõiki oodata ka lauskarantiin järgmisel hetkel. Me kõik peame tundma vastutust enda ja oma lähedaste käitumise eest. Need on reeglid, et keegi meist ei haigestuks, keegi meist ei sureks," toonitas Ratas.
Peaminister selgitas, et kaubanduskeskuste sulgemine on vajalik viiruse levikuga võitlemiseks ja inimelude säästmiseks.
Ta tunnistas, et lauskarantiin mõjuks majandusele halvavalt, ent kui muu ei aita, tuleb seda teha. Selliseid otsuseid arutatakse läbi oma ala spetsialistidega.
"Loomulikult on nende tundide jooksul, mis me istume Stenbockis, kaalutlusel ka see, et majandus täielikult ära ei kukuks. Kui on lauskarantiin, siis, jah, mingi perioodi peame vastu. Aga kui maksude laekumine on täielikult all, on see seotud ka meditsiinisektoriga. Kui arvatakse, et see piirang on niisama paberil, siis oleme valmis ka edasi liikuma siit," rõhutas Ratas.
Siseminister Mart Helme ütles, et valitsus kiirustab teadlikult aeglaselt, et leida iga otsuse optimaalne kese ja mitte majandust puusalt ära tappa.
Kriisikomisjon peab iga päev kaks-kolm koosolekut, et rääkida läbi võimalike täiendavate meetmete mõju ning läbi käiakse iga otsusega kaasnev "hinnasilt" ehk majanduslik mõju.
"Kõigil asjadel on oma hinnalipikud ja peame need läbi kaaluma. Ükskõik, mis valdkonna võtame, näeme, et peame kiirustama aeglaselt: piirikontroll, liikumispiirangute jõustamine. See nõuab ressurssi, mida ei saa planeerida ainult üheks-kaheks nädalaks, vaid võib-olla kuudeks. Me oleme teadmatuses, kaua see pandeemia kestab, kuna me ei tea, millal saame tagasi minna normaalsesse ellu. Esimesel sajal meetril ei saa joosta end hingetuks, võib-olla meil on pikamaajooks," selgitas Helme järk-järgult karmistatavaid piiranguid.
Tema sõnul tuleb eraldi tööd teha veel venekeelse elanikkonnaga, mis saab oma infot teisest inforuumist ega mõista ohu tõsidust.
"Riigil on vaja astuda väga kiiresti jõulisi samme, et olukorra tõsidust selles inforuumis selgitada ja et kriisikomisjoni otsused on täitmiseks, mitte lihtsalt naljanumber. See ülesanne on politsei peal," ütles Helme.
Tallinnas ja Ida-Virumaal on politsei olnud hädas noortekampadega, mis ei huligaanitse, vaid lihtsalt rikuvad kehtivaid liikumispiiranguid. Seetõttu kogub politsei nüüd linnade turvakaameratest videomaterjali, et saada aru, kui tõsine probleem on ja milline on politsei võimekus sekkuda.
"Tahame teada, kus on kogunemiskohad, rageerime vastavalt vajadusele," lubas Helme. Ta lisas, et esmalt noortega räägitakse, aga kes head sõna kuulda ei võta, neid saab ka trahvida. "Riigil on õigus määrata trahve. Vajadusel hakkame seda tegema."
Lisaks sai statistikaamet valitsuselt ülesande uurida telekomiettevõtetelt saadavate anonüümsete GPS-andmete põhjal, kuidas on inimeste liikumine pärast eriolukorra kehtestamist muutunud.
"Võimalusi edasi minna on mitmeid ja me ei kõhkle sunnimeetmete kasutamises, kui vaja," ütles Helme.
Ta lisas, et arutelu all on olnud ka ühistranspordi keelustamine. Eeskätt väiksemates linnades võiks tema hinnangul minna ühistranspordilt üle näiteks rattalaenutusele, mis mõjuks hästi ka tervisele ja tagaks viirusega võitlemiseks vajaliku kahemeetrise distantsi inimeste vahel.
Kui aga kehtestatakse lauskarantiin, laieneb see igal juhul ka ühistranspordile.
Siseminister tunnistas, et olukord on kõigi jaoks enneolematu, mistõttu alles kombatakse kriisi olemust.
"Oleme selles paratamatult natuke pimedad, kes õpivad elevanti tundma. Püüame langetada nii optimaalseid ja kiireid otsuseid kui võimalik, aga ka meie õpime selle viirusega elama ja kohanema," lisas Helme.
Toimetaja: Merilin Pärli