Arstide liidu juht: koroonaviiruse patsiendid vajavad intensiivravi mitu nädalat ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Andres Tennus/Tartu Ülikool

Arstide liidu president Jaan Sütt selgitas, et koroonaviiruse ravimine intensiivravis on väga pikk. Tema sõnul peaksid inimesed püsima kodudes, et vältida haiglate intensiivravikohtade täitumist sellise piirini, millega Eesti meditsiinisüsteem enam toime ei tule.

Sütt rääkis "Ringvaatele" antud intervjuus, et koroonaviiruse pärast intensiivraviosakonda sattuvad inimesed vajavad seal ravi mitu nädalat.

"Umbes eelmise nädala lõpust tulid esimesed haiged. Elu näitab, et viie-kuue päevaga ei juhtu midagi, tõenäoliselt kulub terve järgmine nädal ka veel nende raviks. See tähendab, et need patsiendid on mitu nädalat intensiivravis ja hoiavad intensiivravi kohti kinni," selgitas ta.

"See ongi see, mida rahvas peab teadma - kuigi meil on intensiivravikohti päris palju ja epideemiaks valmistudes oleme neid ka juurde loonud, siis see haigus oma iseloomult on selline, et ta võtab need olemasolevad kohad ära hästi pikaks ajaks. Need inimesed, kes täna, homme, ülehomme haigeks jäävad, täidavad võib-olla nädala-paari pärast meie intensiivravikohad ära ja need inimesed, kes edaspidi haigeks jäävad, neile ei pruugi enam seal kohti olla, sest see haiguse kulg intensiivis on väga-väga pikk. Selle tõttu ongi meedikute poolt viimasel ajal hästi palju seda kedratud, et püsige kodus ja laske meil oma tööd teha, et kui teil kunagi abi vaja on, siis teil oleks ka siin haiglas kohta," lisas ta.

Sütt ütles, et kõige optimistlikumate prognooside järgi on Eestis järgmise nädala lõpuks umbes 100 intensiivravi vajavat haiget. Umbes sellel tasemel on ka Eesti intensiivravi võimekus.

"Kodust ei tohi välja tulla sellepärast, et kui te tahate saada teile vajalikku abi, siis oleks mõistlik, et nädala-paari pärast, kui haiguse tipp Eestisse /.../ analüüside põhjal peaks jõudma, siis haigete tulv haiglasse oleks selline, et meie meditsiinisüsteem suudaks sellega toime tulla," rõhutas ta.

Süti sõnul vajavad haiglaravi patsiendid, kellel on tekkinud väga tõsine hingamispuudulikkus.

"See tähendab, et organism ei saa piisavalt hapnikku ja siis saavad kõik teised organsüsteemid ka kahjustada. See seisund, mida me intensiivravis ravime, on hulgiorganpuudulikkus väga sageli kahjuks. /.../ Põhiline, mida inimene tunneb või kaebab enne, kui haiglaravile jõuab, on hingeldus, õhupuudustunne, võib-olla hingamisel valu, hästi tugev köha, mis takistab elamist. Need on peamised sümptomid, mille pärast kutsutakse kiirabi või pöördutakse erakorralise meditsiini osakonda," kirjeldas Sütt.

Kuigi ka osa arste on koroonaviiruse pärast karantiinis, siis lõviosa meedikutest on praegu valmis patsientide suuremaks tulvaks.

"Hetkel väga suurt kriisi ei ole, aga kuna see puhang on Eestis alles suhteliselt algusjärgus, siis see, mis võib juhtuda nädala-paari pärast, on see, mis meid väga muretsema paneb," rääkis Sütt.

Kaitsevahendeid jätkub tema sõnul praegu paariks nädalaks. "See on ka aeg, mil selle eest vastutavatel inimestel on aega lahendus leida. Usun, et küllap leitakse. Ei tahaks paanikat külvata. See on kindlasti tõsine probleem ja teeb murelikuks, aga võtame päev-päevalt ja katsume selle asja ära lahendada," ültes Sütt.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: