Haiglad ootavad terviseametilt uue testi turulelubamist

Eesti haiglad soovivad COVID-19 määramiseks kasutada uut ja mitu korda kiiremat testimisviisi. Ehkki näiteks USA lubas testi turule juba neli päeva tagasi, jääb meie terviseamet veel kahe vahele. Testil ei ole Euroopa Liidus tarvilikku CE-märgist.
Laupäeval andis USA toidu- ja ravimiamet rohelise tule uuele koroonatestile.
XPERT XPRESS SARS-Cov-2 test annab vastuse 45 minutiga. "See ei ole kiirtest," rõhutab Tartu Ülikooli Kliinikumi üldlabori direktor Anu Tamm.
Seda ei hakata kunagi kümnete tuhandete kaupa välja jagama, inimesed kodudes ei hakka seda kasutama. Ometi oleks uut testi hädasti vaja. Anu Tamm nimetab seda kiireks automaattestiks.
Ta selgitab, et täna korjatakse suur hulk teste kokku, need lähevad korraga masinasse ja siis tuleb neli tundi tulemusi oodata. Aga ka testide kokkukorjamine võtab oma aja. Niimoodi võib testida tuhandeid inimesi, kes kriitilises seisus ei ole ja kelle perearst välja valib. Aga kui inimene erakorralise meditsiini osakonda satub, siis on iga minut tähtis.
"See on just haiglatele äärmiselt olululine. See muudab haigete käsitlust EMOs ja teistes kliinikumi osakondades. See on põhiline," ütles Tamm.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla laboratoorimi juhataja dr Marge Kütt selgitab, et uusi teste saaks analüüsida ükshaaval. "Haiglasse saabunud insuldi või südameinfarkti haige COVID-19 test läheks töösse kohe," selgitab Kütt. Anu Tamm lisab, et palju lihtsamaks muutuks ka haiglasisene töökorraldus.
"Ta ei vaja ettevalmistust. Praegu käib meil väga väljaõppinud personal, keda ei ole laborites nii palju, testi tegemas nii päeval kui öösel. Seda testi saaks teha seesama valvepersonal, kes meil igapäevaselt analüüse teeb. Me ei peaks eraldi personali välja tooma," rääkis Tamm.
Aparaadid, millega uut testi analüüsida, on mitmes Eesti laboris olemas. Iga aparaat suudab korraga vastu võtta üsna vähe teste, kuid haiglates polegi olulised suured mahud, vaid just testimise kiirus. Tarvis on kähku teada saada, kuidas patsiendiga edasi tegeleda.
Aparaadid on meil olemas selle pärast, et uue testi tootja, Cepheid inc pole laboritele võõras. Juba aastaid on ta Eestisse ka gripiteste toonud. Eile kirjutasid Anu Tamm ja Tartu Ülikooli Kliinikumi juht Joel Starkopf terviseametile ja selgitasid, et uue testi turule lubamisega on kiire.
"Lihtsalt Euroopa Liidus on veel oma sertifikaadid, mida nõutakse. Aga neid ei ole lihtsalt jõutud veel teha. Kõik firmad tegelevad. Mina isiklikult ei saa aru, mis probleem terviseametil selle testiga on," rääkis Tamm.
Terviseameti peadirektori asetäitja Jelena Tomasova selgitab, et suur probleem ongi CE-märgisega. Kes tahab, et tema testi tellitaks, peab selle märgise endale muretsema.
"CE märgistuse taotlemine on tõesti pikk protsess, kuid reeglina need ettevõtjad, kes tulevad Euroopa Liidu turule, teavad, et CE märgistus peab olema," selgitas Tomasova.
Tomasova kinnitusel ei istu terviseamet käed rüppes, vaid uute testide turulelubamisele mõeldakse pidevalt.
"Selleks peavad labori inimesed koostöös teadlastega ja meditsiiniseadmete ohutuse eest vastutavate spetsialistidega uurima testi spetsifikatsiooni ja läbi viidud valideerimist. Juhul, kui me räägime mingist testist, meil peavad olema andmed tootja, volitatud esindaja, testi täpse nime ja mudeli kohta. Juhul, kui meil andmeid on vähe, on väga raske otsust vastu võtta. Siis me küsime täiendavaid andmeid," rääkis Tomasova.
Tomasova selgitab, et uusi teste pakutakse väga palju ja enne otsustamist peavad spetsialistid vähemalt mõned päevad aru pidama. Tema sõnul võib kiirematel testidel ka mitu puudust olla. Neist kõige olulisem on täpsus. Testid, mida terviseamet praegu kasutab, annavad õige vastuse üheksal juhul kümnest.
"Erinevate testide juures on erinev usaldusväärsus. Mõnel testil on see seitsekümmend kuus, mõnel kaheksakümmend kuus protsenti. Ja tihtipeale räägitakse sellest, et diagnoosi panek ainult ühe testi alusel ei ole võimalik," lisas Tomasova.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla labori juhataja Marge Kütt märgib, et Cepheidi gripitesti kasutavad meie haiglalaborid juba mitu aastat. Sestap ei usu ta, et uus test oleks kehvema kvaliteediga, kui need, mida me praegu kasutame. "Aga muidugi viivad kõik haiglalaborid enne kasutuselevõttu testiga läbi nõuetekohase verifitseerimise oma laboris, teisiti ei tohigi akrediteeritud meditsiinilabor kasutusele võtta uut testi patsientide diagnoosimiseks," ütleb Kütt.
Jelena Tomasova aga rõhutab, enne kui uus asi turule lubada, veel enam selle eest raha maksta, tuleb kõik asjaolud välja selgitada. Uisapäisa otsuseid teha ei tohi.
"Kiiretel testidel pole kasutamise tähtaeg reeglina pikk. Nad aeguvad kiiresti. See tähendab, et on oht, et kui ostetakse suur kogus ja seda kogust ei kasutata ära, siis see jääbki kasutamata," sõnas Tomasova.
Toimetaja: Aleksander Krjukov