Koondamisteadete hulk on tõusuteel, turismisektorit riigi abimeede ei aita ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1585314180000 | amCalendar}}
Foto: Sergei Stepanov/ERR

Selle nädala nelja esimese päevaga on töötukassale laekunud juba rohkem esmaseid koondamisteateid kui möödunud nädala peale kokku. Tooni on hakanud andma turismisektori ettevõtted, kellele kahekuuline riigi abimeede jääb lühikeseks ja kalliks.

Selle nädala nelja esimese päevaga on töötukassale esitanud esmase koondamisteate 21 ettevõtet, teated puudutavad umbes 330 töökohta. Tõenäoliselt toob reede veel lisa.

Koondamisteadete arv ja koondatavate hulk on tõusuteel - möödunud nädala peale kokku esitas esmase koondamisteate 18 ettevõtet 261 töökoha kohta.

Abimeede on turismisektorile kulukas

Koondamisteadetes on hakanud tooni andma turismisektori ettevõtted. Näiteks Tartus tegutsev V Spa teatas 11 töökoha koondamisest, Vihula Manor Hospitality, mis peab spaahotelli Lääne-Virumaal, 20 töökoha koondamisest.

Vihula mõisa spaahotelli juhtiv Heigo Vare ütles ERR-ile, et nende majas puudutab koondamine laias laastus pooli töötajaid ning koondatavate hulk võib pisut veel tõustagi.

"Ilmselt jäävad alles umbes pooled töötajad või natuke vähem," ütles Vare.

Ta lisas, et alles jäävate töötajate palgakulu toetuseks on plaanis taotleda riigi abimeedet. Ent turismisektorile, kus käive kukkus sada protsenti, on sellest vähe abi, mistap minnaksegi pigem koondamise teed.

"See ei ole väga sõbralik meede, sest kui tööl on 50-60 inimest ja siis igaühele maksta ettevõttele kohustuslikku 150 eurot + 219 eurot sotsiaalmaksu, on see ikka 2000 eurot igakuist palgakulu. Meiesugusele väikeettevõttele on see ikka märkimisväärne kulu. See sundiski seda tegema," ütles Vare.

Sotsiaalministeerium täpsustas, et sotsiaalmaksu tuleb ettevõtjatel tasuda siiski vaid 150 euro pealt ehk 51 euro ulatuses.

Turismisektorile jääb kahekuine abimeede liiga lühikeseks, sest kaduma läheb ka tavapärane turismi kõrgaeg - suvi. Broneeringuid suveks pisut küll on, kuid majutusasutused ei ole optimistlikud.

"Järjest tühistatakse praegu," kirjeldab Vare olukorda suviste broneeringutega. "See on üle Eesti nii."

Talle sekundeerib kolme spaahotelli pidava Spa Tours OÜ tegevjuht Kalle Kuusik. Ettevõte peab Grand Rose spaahotelli Saaremaal Kuressaares, Meresuu spaahotelli Narva-Jõesuus ja Viimsi spaad Tallinna külje all.

"Meil on suveks enamus tühistatud. Mõni broneering veel on, aga need on ilmselt need, kes veel ei tea, mis edasi saab," ütleb Kuusik.

Inimestel on ebakindlus tuleviku ees, ent töökaotuse järel pole enam ka raha, et kulukalt puhata, ega paljudel juhtudel ka puhkusereservi, sest paljud tööandjad on oma töötajaid praeguses olukorras korralisele puhkusele suunanud.

Lisaks langeb sel suvel ilmselt täielikult ära välisturism - lennu- ja laevaliikluse taastumist pole niipea oodata.

Kuusiku juhitav ettevõte annab tööd 500 inimesele. Praegu istuvad nad kõik ilma tööta kodus, palk justkui jookseb, aga ettevõte käive on nullis. Järgmisel nädalal on palgapäev, aga raha maksta ei ole.

Hotellide ja restoranide liit on pöördunud nii rahandusministeeriumi kui ka peaministri büroo poole palvega pikendada turismisektori jaoks abipaketi kestust ja kaotada ettevõtjatele kehtestatud miinimumnõuded ehk tööandjale pandud kohustus iga töötaja pealt igakuiselt vähemalt 150 eurot ja sotsiaalmaks tasuda. Sellele pole vastust tulnud.

Lisaks on liit palunud täpsustada riigi abipaketi tingimusi, et teaks kuidas see taotlemine 1. aprillist lahti läheb. Nende pöördumiste peale saadi nii rahandusministeriumist kui ka riigikantseleist vastuseks vaid link töötukassa kodulehele, kus on sama üldine info kui seni kajastatud.

Seega on turismisektor teadmatuses ja rahulolematus üha paisub.

"Järgmisel nädalal tuleb palgapäev, aga keegi pole mulle öelnud, millest ma neile palka maksan," on Kalle Kuusik nördinud.  

"Oleme taotlenud konkreetseid rahasüste ettevõtetesse, mis on olnud sunnitud juba varem end kinni panema. Me pole pühtki senti rahasüsti näinud," kommenterib Kuusik kogu sektori nimel.

Tema sõnul on ettevõtte Saaremaa töötajad ehk Grand Rose spaahotelli personal kabuhirmus, et läheb koondamiseks.

"See oleks väga palju päästnud, kui riik poleks kehtestanud kohustuslikku ettevõttepoolset tasu," lisab Vihula spaahotelli juhtiv Vare riigi abimeedet.

Hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Maarika Liivamägi ütleb, et kaks kuud ei ole nende sektorile piisav meetme kestus. Kui ka pandeemiaoht peaks ühel hetkel lõppema, ei taastu turism päeva pealt püstloodis.

"Kõik ei kuku mingil imelikul põhjusel kohe Eestisse või Eesti-siseselt reisima," ütleb Liivamägi. "Töötasude leevendusmeedet peaks kindlasti pikendama, küsisime ka maksuvabastust sektorile ja pikendasime abipaketi tähtaegu kohati isegi 2020.-2021. aasta lõpuni. Sektori taastumine võtab mingisuguse aja."

Eralasteaed koondab ajutiselt

13 inimest koondab ka Tallinnas Nõmmel tegutsev eralasteaed Midrimaailm. Tööle jääb veel seitse.

Lasteaia direktor Marika Sõrmus ütleb, et see on ajutine meede kolmeks kuuks, et elada üle mai, juuni ja juuli olukorras, kus lapsi käib kohal vaid vaevu ühe rühma jagu.

"Kaks-kolm kuud on keeruline üle elada. Pole otstarbekas hoida 20 inimest palgal, kui lapsi pole isegi üht rühmatäit - vanemad on valdavalt kodukontoris. Augustist hakkame, ma väga loodan, tööle ennistama oma inimesi," ütles Sõrmus.

Ta on optimistlik: neil on tegutsemiseks vähemalt oma maja, renti maksma ei pea, sisustus on olemas. Sügishooajast täistuuridel jätkata pole probleem, ka praegu on osa töötajaist korralisel puhkusel ja neil on valmisolek juunist-juulist tööle tulla, kui vajadus peaks tekkima.

Töötukassaga arutati ka palgatoetuse varianti, kuid esmalt mindi koondamise teed. Kuid edaspidi pole välistatud ka palgatoetuse kasutamine.

"Tegeleme probleemidega nende tekkimise järjekorras. Kõik asjad on praegu laual," ütles Sõrmus.

Käsunduslepingutest soovitakse vabaneda

Töötukassa teatel on mitmed turismisektori ettevõtted minemas pigem koondamise kui palgatoetuse teed, sest kahekuulise meetmena välja töötatud palgatoetus neid ei päästa, kui suveks klientuuri oodata pole. Seetõttu eelistavad mitmed teisedki ettevõtted oma töötajad pigem koondada ja sügisel tagasi värvata, kui selleks ajaks nõudlus taastuma peaks.

Samuti on töötukassa täheldanud tendentsi, kus ettevõtted on hakanud uurima võimaluse kohta käsunduslepingud tagantjärele töölepinguteks ümber vormistada.

Nimelt laieneb abimeetmena välja töötatud palgatoetus vaid töölepinguga töötajate puhul, ent iseäranis teenindussektoris on paljud ettevõtted vormistanud inimesi omale tööle käsunduslepinguga, mida töö iseloom tegelikult ette ei näe. Tagantjärele ümbervormistamine pole siiski võimalik.

Liivamägi põhjendab turismisektoris levinud käsunduslepingute rakendamist asjaoluga, et paljud noored inimesed töötavad teenindussektoris mitmel ametikohal õpingute kõrvalt või ühe tööandja mitmes toitlustuskohas.

Töötajad, kelle käsunduslepingud praeguses olukorras üles öeldakse, saavad aga taotleda töötuskindlustushüvitist ja töötu abiraha.

Esmane koondamisteade tähendab, et ettevõttel on õigus seda tagasi nii võtta kui ka muuta.

Pärnu hotelli- ja spaajuhid on tuleviku suhtes pessimistlikud

Tõenäoliselt kulub Pärnu hotellidel ja spaadel eriolukorraeelse seisu taastumiseni aasta või rohkem, sest puhkusele ja meelelahutusele mõtleb kriisist välja tulnud inimene viimases järjekorras.

Pärnu hirmuäratavalt tühjadel tänavatel liikudes on selge, et inimesed peavad rangelt kinni käsust kodus viibida. Päikselisel südapäevalgi pole Pärnu ranna piirkonnas kedagi liikvel. Spaa- ja konverentsihotellis Strand valitseb samuti vaikus. Millal majja uuesti elu tuleb ja mis suvest saab, ei oska keegi öelda.

"Tõenäoliselt praegu on inimesed pigem äraootaval seisukohal ja meil väga palju broneeringuid suveks ka ei ole," tõdes Strandi tegevjuht Aime Vilgas. "Praegu me tegeleme sellega, kes on broneeringuid teinud märtsiks-aprilliks, kas me pikendame neid broneeringuid või tagastame neile raha ja tühistame. Ürituste puhul me pigem loodame, et inimesed korraldavad oma üritused sügisel või talveperioodil, tõenäoliselt need päris ära ikka ei jää."

Täielikus vaikuses seisab ka Rannahotell ja tegevjuht Oliver Paasik tõdes, et midagi tal seni meedias hotellide kohta liikunud infole lisada polegi, kõik on võrdselt halvas olukorras. 400 töötajaga Tervis on samuti paremate aegade ootel, aga need ei pruugi lähikuudel saabuda, nentis Jaan Ratnik. Eesti Spaaliit on samuti kirjutamas valitsusele kirja, nagu seda juba tegi Eesti Hotellide ja Restoranide Liit.

"Me enam-vähem teame, mis meetmetele saame toetuda aprillis-mais, esmajoones mõtlen seda töötukassa meedet, millega on võimalik inimesi mitte koondama hakata," lausus Ratnik. "Aga mis saab peale maikuud edasi? Sest turismisektorile osaks saav hoop ei lõpe selle hetkega, kui öeldakse, et piirangud on maas, inimesed, minge nüüd tavapärase elu juurde tagasi."

Ratnik ütleb, et see, kui inimesed oma elu jälle rööpasse saavad ja hakkavad mõtlema reisimisele-puhkustele spaades ja hotellides, võtab aega aasta või isegi rohkem. 

Ester Vilgats

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: