Eestis on üle 550 000 inimese, kes saavad tööandjalt palka, kuid Eestis on ka 100 000 inimest, kes ei saa praegu riigi pakutavat töötasu hüvitist. Nende hulgas on nii iluteenindajad, meelelahutajad kui ka toitlustajad, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Janne Terve sulges oma aasta aega tegutsenud ilusalongi eelmise nädala alguses. Tööta jäi viis inimest. Kui Terve peab salongi üheinimese osahühinguna, siis seal töötanud iluteenindajatel on omakorda osaühing, kelle teenust salong sisse ostab. Osaühingu pidamise eest maksab Terve makse, seetõttu peaks tal olema õigus ka riigilt hüvitist saada.

"Tänasel päeval ilutegijatele ei ole mingit abipaketti välja pakutud. Eks näis, kui see tuleb, loomulikult kahe käega võtan vastu, tänutunne südames, see kõik on väga suureks abiks. Aga praegusel hetkel ma ei näe, et mul oleks kellegi teise peale poole loota kui üürileandja peale, et nii palju, kui temal on võimalik, kui suur tal süda on, kui suured on võimalused, sest loomulikult, ka temal on oma arved maksta," selgitas Terve.

Praegu elab naine säästudest, kuid kui krooronakriis vältab kaua, ammenduvad needki.

"Kui sul on püsikulud neljakohalised iga kuu ja sul on uks kinni, sul ei tule ühtegi teenust sisse, siis ei saa teenust osutada, see on võib-olla ainult loetud kuude lugu, millal sa pead ukse kinni panema," tõdes Terve.

Kas salong antud olukorras ellu jääb, sõltubki abist. "Jään ootama. Elame, näeme. Ma ei tea ette ennustada," ütles salongi omanik.

Janne Tervel on väike laps ja toitlustuses tegusev mees, kelle olukord on sama raske.

Juba eriolukorra alguses teenuseosutamise lõpetanud staažikas juuksur Ene Volt on aga füüsilisest isikust ettevõtja. Tema sõnul on FIE-d majandusraskuste ületamisega harjunud. Juba on ta jõudnud kokkuleppele oma rendileandjaga.

"Ma paar kuud kindlasti pean vastu ja ma olen mõeldnud, et saab ka panga poole veel pöörduda, et veel peatada mingisuguseid liisingumakseid. Neid ma praegu ei ole veel teinud," arutles Volt.

Tema sõnul on kõik FIE-d tänulikud, et riik tasus FIE-de eest nende esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse, kuid abivajadus võib olla suurem.

"Ma olen ju ka selle riigi kodanik ja maksan makse, kuigi vahel FIE-de puhul ilmselt arvatakse erinevalt. Aga ma arvan, et riik ei jäta siinkohal oma kodanikke täiesti abita. Aga arvan, et kui nüüd FIE jääb koju, tal ei ole mingiusugust sissetulekut ja, tõepoolest, ei ole toidu-, eluaseme ega ravimite raha, siis ta saab ju riigi poole pöörduda ka sotsiaalabi saamiseks. Ja sellises olukorras mingisugune vajaduspõhine toimetulekutoetus võiks olla," rääkis Volt.

Veel võiks tema sõnul valitsus anda selge korralduse, et kahemeetrise lähenemiskeelu tõttu tuleks kõikide iluteenuse osutajate töö lõpetada, sest paraku on veel neid, kes seda eirates teevad.

Ajutiselt tööta või palgata jäänud inimesed saavad aprillis taotleda töötukassalt töötasu hüvitist kuni kahe kuu ulatuses, kuid hüvist saavad taotleda ettevõtted, kus on kas või üks töölepinguga palgatöötaja.

Seaduse eelnõus seisab, et maksimaalselt võiks toetust saada 83 protsenti hõivatutest. Seega 17 protseni inimestest hüvitist ei saa. Nende hulgas on ligi 40 000 OÜ-d JA 20 000 FIE-t, kellel palgatöötajaid pole. Kuid veel ei saa hüvitist võlaõigus- või käsunduslepinguga töötavad inimesed või juhatuse liikmed.

"Kui neil on mure oma töökoha pärast, tööd ei ole - kui me räägime täna käsunduslepinguga töötajatest -, siis neil on alati võimalus pöörduda töötukassa poole. Ja kui nad ei tööta, neil ei ole ühtegi siduvat kohustust, nad saavad ennast ka töötuna arvele võtta ja siis hakkavad neile jooksma juba sellest lähtuvalt toetused ja võimalused," ütles töötukassa tööandjate teenuse juht Livia Laas.

Töötutoetused ja töötuskindlustushüvitis sõltub aga sellest, kas inimene on maksnud töötuskindlustusmaksu.

Laasi sõnul saab töötuna ennast arvele võtta ka inimene, kes pole üldse makse maksnud. Lisaks võib praeguses olukorras otsida ajutist tööd.

"Meil on mitmeid sektoreid ja tööandjaid, kes tänasel päeval mitte ei vaja seda hüvitist, vaid vajavad tööjõudu. Nad on meie poole pöördunud," tõdes Laas.

Lisatööjõudu vajab põllumajandus ja kaubandus. Järve Selveris töötab praegu ajutiselt inimesi erinevatelt elualadelt. Näiteks baaris töötanud Maarja läks Selverisse pärast baari sulgemist.

"Kuna praegu niikuinii tööd ei ole, siis on ka see väga hea võimalus endale raha teenida. /.../ Ma käin käruga ringi ja kogun tooteid inimestele, kes on tellinud e-Selverist," selgitas Maarja.

"Viimaste nädalate jooksul me oleme lisatööjõudu palganud 300 töötaja ringis. /.../ Kindlasti on kõige suurem huvi just nende valdkonade töötajate seas, kes on ootamatult oma töö kaotanud. Meie omakorda suurema töömahu tekkides saame omalt pool neile seda leevendust pakkuda," rääkis Selveri juhatuse liige Kristi Lomp, kelle sõnul on kauplusse tööle tulnud inimesi väga erinevatest valdkondadest.

"Mitmed ettevõtted tegelevad hotellindusega, meil on restoranidest, meil on kino valdkonnast, ilukaubad, kingamüüjad - valdkonnad on põhiliselt teenindusega seotud," ütles ta.

Valitsus on arvestanud, et töötasu hüvitis puudutab 70 000 kuni 100 000 inimest Eestis. Kuid FIE-d või OÜ-d selle arvestusse ei lähe. Nende jaoks pole hüvitisskeemi olemaski.

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et ühemehe OÜ-d ja FIE-d ei mahu hüvitise meetmesse sellepärast, et nad ei panusta maksetega töötukassasse.

"See on alati sotsiaalse garantii küsimus ehk kui on inimene, kes pole panustanud sinna kassasse, siis tekib teistel inimestel, kes on sinna panustanud, alati õigustatud küsimus, kas minu raha jaotatakse siis laiali ka kõigile teistele," selgitas Kiik.

Ent neil kümnetel tuhandetel, kellele abipakett ei laiene, on veel omakorda pered ja üha sagedasemad on olukorrad, kus töö ja sissetulekuta on pere kõik toitjad, kel sageli ka mitu ülalpeetavat. Riik praegu alles mõtleb, kuidas selliseid inimesi toetada.

"On tegelikult ka nendel inimestel vaja enda peret ülal pidada. Nende toetamise pool on kahtemata hetkel võib-olla kõige keerulisem, kuna head meedet või head sihtostarbelist fondi, hüvitist ei ole riigis olemas. See tuleb välja töötada. Tuleb läbi mõelda, mil määral ja kuidas on võimalik neid erinevate garantiide, laenukäenduste, muude selliste lahenduste vähemasti lühiajaliselt toetada," rääkis Kiik.

Valitsuse kriisiaruteludest on läbi käinud kodanikupalga idee, mida tuleks maksta kõigile juhul, kui tööpuudus läheks eriti suureks. Kiige sõnul ongi valitsus sellele vastukaaluks koostanud kahe miljardi eurose abipaketi.

"Samamoodi on see töötukassa meede. Hetkel me oleme need otsused ära teinud. Mida näitab tulevik, kuidas see kriis areneb, kuidas koroonaviiruse levik Euroopas ja maailmas edasi läheb, sellest lähtuvalt tuleb ka teha järgmisi samme," sõnas minister.