Kuidas te hindate riigi otsust laenata nädalaga peaaegu miljard eurot?

Ma arvan, et see on üsna mõistlik tegevus, sest praegu võib arvata, et toimub omamoodi võidujooks, kes saavad kokku leppida võimalikult headel tingimustel laenud. Tuntud majandusteadlane Richard Baldwin on öelnud, et praegu on tähtis tegutseda kiiresti, tugevasti ja teha nii, et ettevõtetes tuled jääksid põlema.

Antud juhul, tõepoolest, püütakse teha seda, et ettevõtetes jääksid tuled põlema ehk see tähendab seda, et töötajad ei kaoks ja ettevõtetel valmidus edasi minna siis, kui on paremad ajad, säiliks.

Euroopa Komisjon lõdvendas koroonakriisis eelarvereegleid. Kui palju Eesti laenu võtta võiks?

Siin võib öelda ühelt poolt nii, et varasemate reeglite järgi oli see piir 60 protsenti SKP-st ja selles mõttes on meil ruumi päris omajagu.

Aga ma arvan, mis on oluline, on see, et me pärast seda esimest paketti, mida nüüd valitsus teeb, väga hästi läbi mõtleks, kellele seda raha on vaja järgmises voorus.

Ma siin eriti toonitaks seda, et me hästi palju räägime teenustest ja sellest, mis on otse silma ees, need valdkonnad, kus on praegu tarbijad kadunud. Aga me peame hästi palju mõtlema ka selle peale, kuidas säilitada tegelikult tootmist, töötlevat tööstust ja transporti. Kui see kinni läheb, siis selle uuesti käivitamine on väga-väga aeganõudev.

Mõnes mõttes praegu riigid konkureerivad omavahel, kes suudab kauem hoida oma tootmist alles ja toimimas.

Kas seda järgmist vooru tingimata on vaja? Ja mõned riigid - piltlikult öeldes - teevad ka kodanikele ülekandeid? Kas Eesti peaks ka seda kaaluma?

Ma arvan, et praegu seda öelda, kuidas see haigus edasi levib, on ikka väga raske. Nende järgmiste pakettide vajadus on otseses sõltuvuses sellest, kui kaua läheb selleks, et see viirus mingil moel kontrolli alla saada.

Praegu ju head märgid on tulemas Aasiast - Hiinal on olukord tükk maad paremaks läinud ja Hiina töötlev tööstus on märtsi lõpuks jõudnud juba 75 protsendi juurde eelmise aasta sama kuu tasemest.