"Alates 12. märtsist on Eesti uues olukorras - eriolukorras. See on juba muutnud meie majanduslikku ja sotsiaalset olukorda. Suur muutus puudutab asjaolu, et inimesed lahkuvad linnadest enda maamajadesse, suvilatesse. Neis kohtades on pigem inimestel juurdepääs vabalevi kanalitele," märkis Postimees Grupi juhatuse liige Nele Laev ja tõi näitena ERR-i artikli.

Ta lisas, et arvestades inimeste liikumist, kuid ka kiirelt saabuvat olukorda majanduses, kus inimesed hakkavad enda kulutusi (s.h kaabellevioperaatoritele makstavad tasud) kokku tõmbama, tuleb tagada ühiskonnale suurem ligipääs informatsioonile, teadmistele, kultuurile ja meelelahutusele. Ning selle tõttu on vajalik tagada Kanal 2 programmi kättesaadavus vabalevis.

"Juba praegu on Postimees Grupp otsustanud muuta Kanal 2 sisu veelgi enam uudiste-keskseks tagamaks enda vaatajate informeeritust kõigist kriisiga seotud asjaoludest. Siiski ei ole see info täna kättesaadav paljudele linnadest lahkunud isikutele," märkis Laev eriolukorra juhile (Jüri Ratas), kultuuriministeeriumile (Tõnis Lukas) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) saadetud kirjas.

Postimees Grupp edastas ka enne 1. augusti 2017 Kanal 2 teleprogrammi vaba juurdepääsuga televisiooniteenusena ning omas selleks tegevusluba. Ärilise otsuse tulemusena loobuti vabajuurdepääsuga teleteenuse osutamisest. Nüüd soovib Postimees Grupp olemasoleva tingimusliku juurdepääsuga tegevusloa asendada taas vaba juurdepääsuga loaga.

Postimees Grupp on alustanud läbirääkimisi Leviraga taastamaks vabalevisse naasmise tehniline võimekus. Nele Laeva teatel saab nende läbirääkimiste tulemusel tõdeda, et tehniline võimekus vabalevis edastamise osas on olemas, pooltel on tahe seda teha ning ka muudes olulistes tingimustes on kokkuleppele jõutud.

Laev pakkus Kanal 2 vabalevi loa taastamiseks välja kolm võimalikku teed.

Esiteks, eriolukorra juhi korralduse alusel lubada erandkorras vabajuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise loa andmine kiirendatud korras. Selle taustaks on põhjendus, et meediateenuste seaduse alusel on muidu vabajuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise loa eelduseks konkurss, mis aga tähendaks ajaliselt pikka protsessi. Ratas saaks aga hädaolukorra seaduse § 24 lg 5 kohaselt anda oma pädevuse piires haldusaktidena korraldusi.

"Sellise korralduse alusel võiks kaaluda eriolukorra juhi poolt korralduse andmist kultuuriministeeriumile või TTJA-le erandkorras konkursita loa andmiseks eeldusel, et täidetakse kõik MeeTS § 32 nõuded ning luba võib sisaldada samu tingimusi, mis oli Postimees Grupp AS tegevusloal enne 21. juulit 2017."

Teiseks, taastada enne 21. juulit 2017 kehtinud vabajuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusluba. Seaduse järgi kehtib vabajuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusluba kümme aastat. Kui Postimees Grupp ei oleks taotlenud vahepeal tingimus-juurdepääsuga üleriigilise televisiooni-teenus luba, oleks varem kehtinud tegevusluba kehtinud tänase päevani. Sellise taastamise otsuse saaks Postimees Grupi hinnangul teha TTJA või kultuuriministri otsuse alusel või samuti hädaolukorra seaduse alusel.

Kolmandaks, anda ajutine televisiooniteenuse osutamise luba. Meediateenuste seadus kohaselt antakse televisiooni- ja raadioteenuse osutamise ajutine tegevusluba kuni üheks kuuks programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga ning mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust. Postimees Grupi hinnangul on eriolukorras ühiskonna informeerimise vajadus iseenesest juba selline sündmus, mille kajastamine jaatab ajutise loa andmise võimalust.

Kantar Emori andmetel oli veebruaris Kanal 2 vaadatavus kogu vaatamisajast 6,7 protsenti. Võrdluseks ETV-l oli see 18,9 protsenti ja TV3-l 6,0 protsenti. Kanal 2 vaadatuim telesaade oli veebruaris "Kuuuurija 123 000 vaatajaga (koos seitsme päeva järelvaatamisega 166 000). "Reporteri" vaatajanumber oli veebruaris 63 000 (koos järelvaatamisega 69 000).