Koroonaviiruse tõkestamise nõukoda peab valitsuse senist strateegiat õigeks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1585651680000 | amCalendar}}
Irja Lutsar
Irja Lutsar Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Praeguse koroonaviiruse tõkestamise strateegia on regulaarselt koos käiv teadusnõukoda heaks kiitnud, kuid tuleviku arengute kohta on jätkuvalt raske prognoose teha, sest häid lahendusi ei ole veel ühelgi riigil, ütles nõukoja liige, Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor Irja Lutsar pärast teisipäevast kohtumist valitsusega.

Nädala eest esitas COVID-19 leviku tõkestamise teadusnõukoda valitsusele viiruse leviku tõkestamise raporti. Ehkki praeguseks ei ole midagi väga oluliselt muutunud, ei tähenda see, et homme saaks sama öelda, sest olukorda jälgitakse ja see võib pidevalt muutuda, ütles Lutsar ERR-ile pärast värsket arutelu valitsusega, kus ta eksperdina osales.

Tema sõnul on nõukoda praeguse strateegia kindlasti heaks kiitnud ja piirangud on praegusel ajahetkel piisavad.

"Kui võtame kogu Eesti uute juhtude arvu, siis see on olnud umbes 30 ringis päris mitu päeva, aga jällegi, peame vaatama detailidesse, piirkondadesse, et me mõnd neist maha ei maga. Siin on väga palju selliseid detaile," tõdes ta.

Terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov ütles esmaspäeval, et suuremaks haiglakoormuse kasvuks valmistuvad meedikud nädala pooleteise pärast. Kui kauaks kõrghetk võib kestma jääda, on Lutsari sõnul praegu võimatu prognoosida.

"Kui vaatate eri riike, siis Hiinas hakkas see väga kiiresti langema, Itaalias oli tipp lame, aga nüüd ka langeb. Oleme liiga epideemia alguses, et öelda pikemaajalisi prognoose," lausus ta.

Eriolukord on Eestis esialgu kehtestatud 1. maini, kuid valitsus saab seda vajadusel pikendada. Ka selle üle, kas selleks ajaks on tõenäoline, et osa piiranguid võiks leevendada, ei soovinud Lutsar spekuleerida, märkides, et selleni on veel kuu aega.

"Sellel nädalal ei muutu kindlasti midagi, aga mis ja kuidas edasi läheb, on veel vara öelda," sõnas ta.

Koroonaviiruse vaktsiini uuringud käivad ja Euroopas on alanud või algamas ka mitmed ravimiuuringud. Lutsari sõnul on nende puhul tegu ravimitega, mis on turul mõnel teisel näidustusel juba olemas. Kokkuvõttes on aga olukord kogu maailmas ebaselge.

"Praegu lihtsalt keegi terves maailmas ei tea - mitte et meie Eestis ei tea, aga on väga paljud suuremad riigid kui Eesti, näiteks USA või Suurbritannia, kellel ei ole häid lahendusi," nentis mikrobioloogia professor. "Aga ühel päeval need tulevad."

Maski kandmine rahvarohkes kohas võiks muutuda normiks

Lutsar ütles pärast valitsusega kohtumist pressiteate vahendusel, et kõige kriitilisem on hoida inimeste kontaktide arv minimaalne, kuna on selgelt näha, et see toimib.

"Juhul kui inimesed võtavad piiranguid tõsiselt, näitavad prognoosid, et haigus suudetakse hoida kontrolli all ja haiglasüsteem tuleb sellega toime," rääkis ta.

Lutsari hinnangul muudab kriis tõenäoliselt käitumisnorme ja me peame õppima Aasia kogemusest kanda rahvarohketes kohtades viiruste leviku tõkestamiseks maske. See võiks muutuda sotsiaalseks normiks, mida ühiskond laiemalt aktsepteerib.

Viroloogidest ja arstidest koosnev töörühm töötab ka epideemiast väljumise meditsiinilise strateegia põhimõtete kallal. Teadlased rõhutavad, et väljumisstrateegia valimise aluseks saavad olla uuringud, mis näitavad, kui suur osa elanikkonnast on koroonaviirusega tegelikult kokku puutunud.

"Koroonaviirus levib Eestis ajal, mil arvestatav osa elanikest põeb ka teisi sarnaste nähtudega viirushaiguseid. Sellepärast on vaja võimalikult ulatuslikke uuringuid, mis näitavad, kui paljud inimesed on põdenud COVID-19. See annab meile olulist infot haiguse leviku sageduse ja dünaamika kohta," ütles professor.

COVID-19 tõrje teadusnõukotta kuuluvad lisaks professor Irja Lutsarile tervise arengu instituudi vanemteadur Kristi Rüütel, Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst ja Tartu Ülikooli kirurgiliste haiguste professor Peep Talving, Tartu Ülikooli kliinikumi infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla ja Tartu Ülikooli rakendusviroloogia uurija-professor Andres Merits. Prognoosmudelite koostamisel on teadusnõukojal abis Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer.

Teadusnõukoja tööd korraldab riigikantselei strateegiabüroo, kes tegeleb ka koroonaviiruse kriisist väljumise tervikliku strateegia koostamisega.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: