Kiik: riik peab paika panema hooldekodutasu omaosaluse mõistliku piiri ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles aprillist tõusvate hooldekodukoha tasude tõusu kommentaariks, et seaduse järgi peavad sotsiaalhoolekandeteenused olema inimesele kättesaadavad sissetulekust sõltumata ning riik peab paika panema inimese omaosaluse mõistliku piiri.

ERR.ee kirjutas teisipäeval, et aprillist tõusvate pensionide tuules tõstab ka suur hulk hooldekodusid aprillist kohatasu. Markantseim näide oli Häädemeeste vald, kus hooldekodu kohatasu tõuseb 660 eurolt 900 euroni.

Praegu kuuluvad umbes pooled hooldekodud erasektorile ja pooled kohalikule omavalitsusele ehk riik hooldekodusid ei pea. Sotsiaalminister Kiik tõdes "Terevisioonis", et põhimõtteliselt riik saaks hooldekodude kohatasu tõusu sekkuda.

Kiik märkis, et valitsus on alustanud debatti pikaajalise hoolduse teemal ja on teinud eelkokkuleppe, et hakata hooldekoduturgu mõnevõrra ühtlustama ning mingeid kriteeriumeid paika panema. Sellest aastast jõustusid näiteks tegevusload, mis puudutavad ohutus- ja personalinõudeid.

"Järkjärgult riik peab tekitama olukorra, kus inimeste omaosalus oleks selgelt reguleeritud ehk kus on selline mõistlik piir, kui palju võib inimeselt ja tema lähedastelt küsida ja kustmaalt peab kompenseerima selle kas kohalik omavalitsus või riik," ütles Kiik.

Minister möönis, et praegune olukord on selline, et sõltuvalt sellest, kas inimesel on lähedasi või mitte, sotsiaalhoolekande seaduse raames inimestelt hooldekodutasu küsitakse. "Aga arusaadav on see, et inimeselt ja tema perelt ei saa küsida rohkem, kui neile on tegelikult jõukohane. Erinevad sotsiaalhoolekande teenused peavad olema inimestele seaduse järgi kättesaadavad sõltumata nende sissetulekust."

Kui praegu on inimesel mure hooldekodukoha eest tasumisega, siis esmane kokkupuutepunkt on Kiige sõnul kohalik omavalitsus, kes vastavalt seadusele toetabki väga paljudel juhtudel nii eakaid kui nende lähedasi hooldekodu arve tasumisel.

"Tulevikus meie mõte on suunata sinna rohkem Euroopa Liidu vahendeid ja teatud määral ka riiklikke vahendeid, et tõesti jõulisemalt aidata hindu ja inimeste pensione ühtlustada. Täna need vahed ja käärid on läinud ilmselgelt liiga kõrgeks ja kahjuks me näeme, et omaosalus on järkjärgult kümne aastaga kasvanud umbes 60 protsendi pealt 80 protsendi peale üldhooldekodu puhul. Ehk et siin on ka selge tendents vaja pöörata teistpidi," rääkis Kiik.

240-eurose hinnatõusu kohta Häädemeestel ütles Kiik, et riik loodab järkjärgult omavalitsustele appi tulla, aga seni peab omavalitsus ise tulema vastavalt seadusele inimesele appi, sest üldhoolekande korraldamine on nende töö.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: