Hooldekodudes tõusevad aprillist teenustasud eriolukorrale vaatamata ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Enamikes hooldekodudes tõusevad kohatasud alates aprillist, eriolukord seda ei väära. Fotol Tootsi hooldekodu.
Enamikes hooldekodudes tõusevad kohatasud alates aprillist, eriolukord seda ei väära. Fotol Tootsi hooldekodu. Autor/allikas: ERR

Aprillist tõusvate pensionide tuules tõstab ka suur hulk hooldekodusid aprillist kohatasu. Vaatamata eriolukorrale, mis on paljud inimesed tööta jätnud, omavalitsused hinnatõusuotsuseid tagasi pöörama ei tõtta. Ka sotsiaalministeerium ei näe põhjust hinnatõusu sekkuda.

Tiiu (täisnimi toimetusele teada) ema sai viis aastat tagasi kolmanda insuldi ja jäi selle tagajärjel nii liikumisvõimetuks kui ka pimedaks. Raske südamega tuli vastu võtta otsus, et ema vajab hooldekodukohta, sest kodus ta toime enam ei tulnud.

Sestpeale on Tiiu ema olnud paigutatud Häädemeeste hooldekodusse. Tiiu on hooldekoduga rahul - personal on tubli, töö on raske, ema eest hoolitsetakse hästi.

Viimastel aastatel on aga hooldekodukoha maksumus hakanud hüppeliselt kasvama, nii et käärid ema pensioni ja Tiiu juurdemakstava tasu vahel üha kärisevad.

Viis aastat tagasi, kui Tiiu ema Häädemeeste hooldekodusse pani, oli kohatasu 480 eurot. Lisaks tuli maksta mähkmete (kulu 15 eurot) ja retseptiravimite (kulu 20 eurot) eest, osta emale pesu ja maiustamist. Pension ja sotsiaaltoetus kokku moodustasid 425 eurot, nii et juurde tuli panustada ligi 90 eurot.

2018. aasta aprillist tõusis kohatasu 580 eurole, pension aga sama palju tõusnud ei olnud. Omalt poolt tuli juurde panustada juba 130 eurot.

Möödunud aastal toimus hinnatõus juba jaanuarist ehk üheksa kuud pärast eelnenud hinnatõusu. Mähkmekulu läks küll hooldekodu eelarvesse, ent 660-eurose kohatasu tasumiseks tuli omalt poolt panustada juba 165 eurot.

Kui siiani klappis Tiiu koos vennaga vahe kokku, siis uus hinnatõus tõmbab ka neil hinge kinni, seda enam, et tööd on eriolukorra tõttu vähemaks jäänud ja sissetulekud kannatavad.

Nimelt on Häädemeeste vald otsustanud tõsta 1. aprillist hooldekodu kohatasu 900 euroni. Retseptiravimid maksavad 25 eurot lisaks. Pension aga küündib vaid 513 euroni. Sotsiaaltoetus pole viis aastat 40 eurost kõrgemale tõusnud. Nõnda tuleb ligi 370 eurot täiendavalt omast taskust kinni maksta.

Tiiu on lootnud, et eriolukorras, kus paljude eakate järeltulijad on töökoha kaotanud, pööratakse hinnatõusuotsused tagasi, ent seda pole juhtunud.

Investeering tuleb tasa teenida

"Hetkel on mul info, et me rakendame seda hinnatõusu täismahus. Volikogu esimees tegi ettepaneku hinnatõusust loobumist kaaluda, aga kuna istungeid ei saa toimuda seoses nakkusega, siis on see laual lihtsalt praegu," ütleb Häädemeeste Eakate Kodu juhataja Gerli Liiva.

Ta möönab, et hinnatõus 660 eurolt 900 eurole on suur. Häädemeeste hooldekodu hüppelise hinnatõusu tingis uue hoone ehitus - elanike tingimused paranevad.

"See on kõigile kaasaegsetele tingimustele vastav: lift, ventilatsioon, avarad pesemistingimused. See mugavus siin kindlasti maksab, mida ostjal on raske mõista," tõdeb Liiva.

Hinnatõusu tingis ka riigi nõue, et alates tänavu 1. jaanuarist peab kõigil hooldekodu töötajatel olema ka kutsetunnistus. See tähendas paljude töötajate jaoks kooliminekut, et formaalne kvalifikatsioon saada. Kvalifitseeritud tööjõule tuleb aga ka rohkem palka maksta.

Kui seni maksis Häädemeeste hooldekodu oma töötajatele 580 eurot kuus, siis nüüd saavad hooldustöötaja tunnistusega inimesed 767 eurot. Nii uue hoone ehitus kui personali hinnatõus tuleb kohatasudega kompenseerida.

Liiva ütleb, et seni keegi teenuseostjatest teada pole andnud, et ei suuda kõrgemat kohatasu maksta. Ent hinnatõus on aasta-aastalt suurem kui pensionitõus. Liiva leiab, et hooldekodukohtade eest tasumise mehhanism vajab riigi panust, sest käärid kohatasu ja pensioni suuruse vahel üha kasvavad ning arusaadavalt käib see eakate lähedastele ülejõu.

Volikogu istung jäi eriolukorra tõttu ära

Häädemeeste vallavolikogu pidi hooldekodu hinnatõusu küsimust - et see ereiolukorrale viidates edasi lükata - arutama oma viimasel istungil 26. märtsil, ent eriolukorra tõttu otsustati see ära jätta. Nii jäi ka kohatasu küsimus lahtiseks.

Volikogu esimees Andrus Soonpalu avaldas arvamust, et ehk saab vallavalitsus hinnatõusu taotluse lihtsalt ise tagasi võtta, siis see ei rakendugi. Vähemalt on volikogu sellise ettepaneku vallale esitanud, kinnitas ta.

"Kui vallavalitsus selle tagasi võtab, siis polegi vaja muud – jääb kehtima sama hind mis praegu. Loodan, et nad seda teevad," ütles Soonpalu.

Mida vallavalitsus selelst arvab, pole ta üle küsinud.

"Ma praegu ei ole küsinud, omal ka selline tohuvabohu kiire - ma apteeker. Ei pea kogu aeg üle pärima," lisas ta.

Hooldekoduteenus kui ärimudel

Häädemeeste vallavanem Karel Tölp on aga teist meelt. Ta ütles, et vallavolikoguga pole hinnatõusu tagasipööramisest otseselt juttu olnud. Küll aga ei pruugi seda veel juhtuda, sest hooldekodu kolimine uude majja on edasi lükkunud ning praegusel ajal on ehk mõistlik seda veel edasi lükata.

Seda, et lähedased hinnatõusu kinni maksaksid, peab ta aga õiglaseks.

"Et hind odavamaks teha, mina seda isiklikult õigeks ei pea. Olgem ausad, reaalne omahind hooldekoduteenusel ongi 900 euro juures – odavamalt hooldekodu pidada sisuliselt ei ole võimalik, isegi vanas majas. Aus oleks, et inimesed maksaksid asja eest, mida nad saavad. Et me teeme kõigile, ka neile, kes tarbivad teenust väljastpoolt valda, hinnaalandust, see ei ole okei," märkis Tölp.

Inimesed, kes ei jaksa teenuse eest maksta, peaksid taotlema sotsiaalabi, leiab vallavanem. Tema hinnangul ei peaks hooldekodude kasutamist üldse soosima, mistap peakski see teenus olema defitsiitne ja jõukohane vaid vähestele.

"Hooldekodude koht peabki jääma defitsiidiks, kuhu ei saa väga lihtsasti ja kergekäeliselt. Inimesed võiksid ise olla rohkem kodus ja hakkama saada - tunduvalt odavam on pidada eakat inimest kodus. Me ei jõua kunagi pensionitega sinnani, et ainult pensioni eest saaks hooldekodus olla," ütles Tölp. "Ma olen lapsest peale olnud ettevõtluse sees. Vanaisa-vanaema elasid elu lõpuni kodus, aitasid rohkem meid kui meie neid, et ettevõtlust arendada. Nende pension oli tihti see, millest me seda tegime."

Ta ei pea hooldekoduteenust hädavajalikuks nagu kooli või lasteaeda, mille doteerimine on seetõttu õigustatud.

"Ega ilmaasjata pole 40 protsenti hooldekodudest erakätes. See on ärimudel. Hooldekodu on ehe ettevõtlus, linnad ja vallad võiksid üldse loobuda sellest, see on sotsialism. Kõik võiks olla erakätes ja teenitakse kasumit," ütles ta.

Eriolukord tõi hooldusvahendite hinnatõusu

Häädemeeste 240-eurone hinnatõus on siiski pigem erandlik. Teistes hooldekodudes jäävad hinnatõusud tagasihoidlikumaks, ent tõusevad ikka. Näiteks samuti Pärnumaal asuvas Tootsi hooldekodus on hinnatõus oma valla elanikele 40 (620 eurolt 660 eurole), teistele 60 eurot (690 eurolt 750 eurole) kuus.

Tootsi hooldekodu juhataja Pille Jaasi ütles, et sel nädalal lähevad välja veel viimased arved vana hinnaga, ent kuu aja pärast, kui esitatakse aprilli eest tagantjärele arve juba kallima hinnakirja alusel, tuleb see ilmselt paljudele šokina.

"Eks pärast seda siis terve ühiskond on šokis, nad ei suuda mõelda selliste asjade peale praegu. Paljud on lihttöölised, kas on juba jäänud või jäävad ilma tööta," teatas ta. "Me elame ainult kohamaksudest, riik ei maksa meile mitte ühtki senti mitte millegi eest."

Hinnatõusu üle otsustab kohalik omavalitsus ja hooldusteenust ei doteerita, kõik peab tulema teenustasuna.

Jaasi ütles, et eriolukorra tõttu on ka neil tegutsemine kulukamaks läinud, sest kõik varustajad on oma hindu hüppeliselt tõstnud, nii polegi kohatasu hinnatõus kuidagi välditav.

"Kõik hooldusvahendid, mis me ostame, on praegu 50 protsenti kallimad. Ettevõtted, kes meid varustavad desvahendite ja kõigega, teenivad kõvasti, ja just nende pealt, kes on kõige nõrgemad. 1.80 eurot oli paki maskide hind, nüüd pakutakse neid hinnaga 35 eurot ja kõige kallim pakkumine oli isegi 75 eurot pakk, 50 tükki pakis," loetles Jaasi.

Ta ütles, et eri ametkonnad saadavad muudkui samasisulisi käitumisjuhiseid, nõudes küll maski kandmist ja õpetades kindaid õigesti kätte panema, justkui neil siiani sellega kogemust polnuks, ent kust abivahendeid saada, ei ütle keegi.

"Postkastid ajavad neist juhistest juba üle ääre, aga tegelikult kasutame kindaid-maske-mütse ka igapäevaselt teinekord, kui vaja. Meile pole vaja õpetust, kuidas kindaid kasutada, vaid toetust, kust me need kindad-maskid saame," ütles Jaasi.

"Päästeamet tõi meile neli karpi maske aegumistähtajaga 2009 ja terviseamet tõi kolm karpi kindaid. Mida ma nendega teen? Hea küll, paar päeva saan nendega läbi, aga edasi?" küsis ta.

Hindu on tõstetud ka täiskasvanute mähkmetel, mis ometi otseselt eriolukorrast ei sõltu.

Kohatasud on hooldekodu ainus sissetulek. Praeguses eriolukorras peavad nad ka valla lastele koolitoitu valmistama.

"Aga me saame hakkama. Oleme alati saanud, peame ka nüüd saama," ütles Jaasi.

Ministeerium ei kavatse sekkuda

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna asekantsler Rait Kuuse ütles, et hooldekodu teenuse hinnatõus on asutusepidajate otsustada ning riik siin vajadust sekkuda ei näe.

"Täna me ei näe vajadust asuda hooldekodude hinnakujundust reguleerima. Me ei näe, et turul toimuks midagi sellist, mis oleks tavapärasest väga erinev. Kui inimesed ise jäävad rahastamisel hätta, siis saaksid vajadusel ka kohaliku omavalitsuse poole pöörduda ja täiendavat tuge saada. See süsteem peaks olema piisav, et inimeste võimalikule raskusele rahastuse osas reageerida," ütles Kuuse.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: