Aller: loodame tulevikus palgatoetusega põllumeestele leevendust tuua ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Maaeluminister Arvo Aller ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Eesti vajab veidi võõrtööjõudu, kuid Eesti inimesed võiksid ise põllumajanduses rohkem töötada. Tulevikus on ministeeriumil kavas põllumeestele pakkuda palgatoetust selleks, et meelitada Eesti inimesi põllumajandusse ja aiandusse tööle.

Kas Eesti põllumajandus vajab praegu võõrtöölisi?

Olukorras, kus meil töötuse tase aina tõuseb - iga nädal 2-3000 uut töötut -, siis võiks olla lühikene vastus, et natukene vajab, aga kindlasti mitte nii palju kui praegu.

Veebruari lõpu seisuga 36 000 töötust vaid 97 soovivad töötada põllumajandussektoris, aga inimesi on vaja.

Seda tõesti. Ma usun, et Eesti inimene tahab põllumajanduses töötada ja põllumajanduses töötamine võiks tulevikus olla auasi, kui me tahame, et Eesti toit, Eestis kasvatatud toodang oleks õiglase hinnaga ja Eesti inimene saaks õiglast tasu.

Põllumajandusorganisatsioonid, aasta põllumehed ütlevad, et võõrtöölisteta pole kuidagi võimalik. Nad kõik eksivad?

Ei nad kindlasti ei eksi. Kuni praeguse olukorrani, kus meil on eriolukord olnud praktiliselt kuu aega, siiani olid kõik võimalused olemas, et kasutada Eestis kolmandate riikide tööjõudu - Eesti inimesed käisid Soomes tööl, kolmandatest riikidest tulid siia tööle. Praegusel juhul, kus on kõik piirid kinni pandud, ei ole tulemas ühtegi lennukit Ukrainast siia, meil ei ole sisse tulemas ühtegi võõrtöölist.

Aga siin on olemas juba võõrtöölised, kelle lepingud lõpevad ja neid tahetakse välja saata? Teie ministeerium saatis siseministeeriumisse palve üle vaadata ja leevendada seda sama küsimust?

Meie mõtlemegi samamoodi, et kui inimene on siin, siis uue muudatusega, kus on võimalik pikendada aega...

Aga mida teie erakonnakaaslane, siseminister Mart Helme teile vastas selle peale?

Praegu seadusemuudatusega riigikogus on võimalik seda pikendada. Tema vastas, et Eesti inimene võiks teha tööd Eestimaal.

Ehk siis "ei"?

See ei olnud "ei". See oli see, et Eesti inimene töötaks Eesti ettevõtetes.

Aga võõrtööliste osas ütles ta põllumeestele "ei"?

Eesti põllumees võiks ja peaks kasutama Eesti enda töölist, kes praegusel juhul on valmis ka kindlasti appi tulema.

Põllumeeste pilgud on teil, nemad kindlasti saavad aru, kui neile hämatakse. Kuidas kavatsete nende huvide eest seista?

Keegi ei häma. Me räägime konkreetsest olukorrast. Meil on kolm nädalat olnud eriolukorda. Me tahame tulevikus pakkuda põllumeestele ka võimalikku palgatoetust, kes tulevad põllumajandusse, aiandusse. Selle eeldatav eelarve on umbes neli miljonit eurot ja palgatoetusega võib-olla me saame läbirääkimiste käigus teiste partneritega mingit leevendust tuua.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: