Eesti teadlased pole meil leviva koroonaviiruse tüve veel kindlaks määranud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Paljud inimesed teevad oma tööd kaitsemaskides, et ennast ja teisi viiruse eest kaitsta.
Paljud inimesed teevad oma tööd kaitsemaskides, et ennast ja teisi viiruse eest kaitsta. Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Maailmas arvatakse levivat kaheksa COVID-19 tüve, millest mõni on surmavam, teine vähem. Eesti teadlased pole Eesti tüve määratlemisega veel lõpule jõudnud.

Teadlaste senise töö tulemusel on tuvastatud kaheksa COVID-19 viiruse tüve, mis maailmas praegu levivad. Näiteks Itaalias arvatakse levivat kõige tapvam tüvi, Rootsis jällegi kõige leebem.

Viroloogiaprofessor Irja Lutsar ütles, et Eesti teadlastel on Eestis leviva viiruse tüve kindlakstegemine alles pooleli, mistõttu ei saa selle kohta mingeid hinnanguid veel anda.

Lutsari hinnangul võib Itaalia kõrge suremus peituda ka hoopis selles, et seal on väga vana elanikkond, mistap on nakkuse saanud valdavalt üle 80-aastased, kellel see haigus kipubki fataalsel lõppema.

Teine põhjus, miks haiguse kohta veel palju järeldusi teha ei saa, on asjaolu, et tervenenuid on võrreldes aktiivsete haigetega väga vähe, peamiselt seetõttu, et tegemist on väga pika kuluga haigusega. Keskmiselt kulub ainuüksi haigestumisest nädal, enne kui inimene haiglasse satub. Ka Suurbritannia peaminister Boris Johnson sattus haiglasse ja intensiivravisse alles kümme päeva pärast diagnoosi saamist.

"Pole ka häid kriteeriume, keda lugeda tervenenuks," tõdes Lutsar.

Eestis usaldusväärsete prognooside ja mudelite tegemine on takerdunud ka väheste andmete taha, näiteks pole Eesti andmetest võtta haiguse peiteaega, haiguse diagnoosimist enne haiglasse või intensiivravile jõudmist,kaua inimene on nakkusohtlik jne. Sestap tuleb abiks võtta teiste riikide näitajaid, mis aga tekitavad mudelitesse palju nn müra.

Lutsari sõnul pole ka 15 aasta tagusest SARS-i epideemiast teada, miks see korraga maikuus lõppes ja enam tagasi ei tulnud.

"Kogu maailm oli õnnelik, et sai lahti, aga järgnevad sammud jäeti tegemata," hindas ta.

Tema sõnul sai vaid vähem kui üks protsent Aasia elanikest SARS-viirusest antikehad, mis tähendab, et ülejäänud inimesed immuunsust ei saavutanud.

Eestis palju hospitaliseerituid, vähe intensiivis

Prognoosimudelites liigub viirus Eestis hospitaliseeritute arvu järgi hinnates kõige mustema stsenaariumi järgi tõusvas joones, kuid intensiivravile jõudnute arvu hinnates tasapisi vähenevas tendentsis. Nimelt kui maailma kogemus näitab, et veerand kuni pool haiglasse jõudnutest jõuab intensiivravisse, siis Eestis on see kuni veerand. Seega tekivad nende kahe näitaja vahel käärid, kus meil pannakse haiglasse väga paljud haigestunud, kuid intensiivravile jõuavad üsna vähesed. See teeb haiguse leviku prognoosimise keerukaks. Samuti moonutab prognoose tugevalt Eesti väiksus: kuna haiglasse ja intenviivravisse jõuab nii vähe inimesi, siis väiksem hüpe siia- või sinnapoole muudab arvutusi tugevalt.

Ka nakkuse ülikõrge levimus Saaremaal lööb pilti sassi. Kui muudes maakondades on positiivse proovi andnud nakatunute arv valdavalt alla viie protsendi ja Võrumaal üle viie protsendi, siis Saaremaal on positiivseid proove umbes 18 protsenti kõigist testitutest. Seetõttu on eriti oluline, et eriolukorra nõuetest kinni peetaks. Ent kergemalt ei saa neisse suhtuda ka näiteks Kesk-Eestis, kus diagnoositud nakatunute hulk on väike, sest lõdvem suhtumine eriolukorda võib ka vaid mõne päevaga haiguspuhangu vallandada.

Dekaadidesse jagatuna on näha, et Saaremaal on viiruse levik kasvanud hüppeliselt kogu aeg, sama tendents on ka Harjumaal. Võrumaal oli suurim haigestumiste hüpe vahemikus 15.-24. märtsini, sestpeale on seal puhang vaibumas.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: