Lutsar ütles ERR-ile, et olukord on stabiilne, aga haigusjuhtude arv on siiski väikeses tõusutrendis.

"Seda olukorda, et trend oleks alla keeranud, me veel ei näe," tõdes Lutsar.

Suurt tõusu pole ka hospitaliseeritute arvus ega intensiivravi vajajate arvus.

"Ei näe ka väga selgelt, et haiglakohtade või intensiivravi vajadus allapoole hakkaks minema. Oleme keskmises faasis praegu. Pole ka tunnusmärke, et kõverad kiiresti üles pööraks," ütles Lutsar.

Ta ütles, et piisavalt haigla- ja intensiivravikohti on vajadusel nii uute koroonajuhtumite kui ka muude haigustega haiglasse tulijate jaoks.

Lutsar tunnistas, et valitsus küsis teadusnõukogult, kuhu ta kuulub, nõu, kas eriolukorra meetmed on Eestis piisavad.

"Need meetmed on piisavad, kui nendest kinni pidada," ütles Lutsar. "Kui on eriolukord, siis sellest tuleb tingimata kinni pidada."

Lutsar ütles, et eriolukorra pikendamine on valitsuse otsus, teadusnõukogu pole selle kohta praegu soovitusi andnud, sest selleks on vara, elatakse nädal korraga ja järgitakse teiste riikide kogemusi ja praktikat.

"Kindlasti midagi ei muutu ei enne lihavõttepühi ega ka enne ortodoksseid lihavõttepühi," ütles Lutsar.

Lihavõtteid peetakse sel nädalavahetusel, õigeusu lihavõttepühad langevad tänavu järgmisele nädalavahetusele ehk 19. aprillile.

Samas tuleb Lutsari hinnangul hakata valmistuma eriolukorra lõpetamiseks, pannes paika väga selged kriteeriumid. "Et ei tuleks liiga palju haigeid haiglasse ja ei saaks intensiivravikohad otsa - see on üks, mida me kindlasti väga hoolega vaatame. Teine, mida me tahaksime näha, et see trend, mis on, natukene ülespoole hakkaks minema, kas sirgeks või keerama allapoole," rääkis ta.

Lutsari arvates võiks esimesena kaaluda arsiabile kehtestatud piirangute osalist leevendamist.

Riigikantselei juures tegutsev töörühm analüüsib praegu, milliseid piiranguid on võimalik leevendada, et ühiskond järk-järgult taas toimima saaks hakata. Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul tuleb kaaluda meetme mõju nakatumise levikule ning ka majandusele ja ühiskondlikule elule.

"Alustada tuleb loomulikult nendest, mille puhul risk viirusepuhangu hüppeliseks kasvuks on väiksem ja mille puhul me näeme selgelt olulist praktilist vajadust. Meetmed, mida on võimalik hoida pikemana jõus, mis ühiskonnaelu tegelikult nii palju ei mõjuta, nagu erinevate puhastusvahendite kasutamine, on see näiteks teatud määral distantsi hoidmine, avalike suuremate ürituste vältimine - need meetmed peavad olema jõus veel mõnda aega," ütles Kiik.

Kiige sõnul töötab praegu haridusministeerium välja mudelit, kuidas koolides õppetöö järk-järgult tagada. "Ilmselt sellised suuremad avanemised saavad siiski kõne alla tulla pigem maikuus kui aprillikuus."

Eriolukorra lõpetamine Eestis sõltub Kiige sõnul ennekõike sellest, kas õnnestub vältida uue Saaremaa-laadse haiguspuhangu tekkimist. Kindlasti arvestatakse ka naaberiikides toimuvaga, aga oluline roll on juriidilistel nüanssidel. Nii peavad juristid Kiige sõnul selgeks tegema, kas terviseamet võib teatud piiranguid kehtestada, kui eriolukorda pole kehtestatud.

Nakkusohtlikkuse kestus teadmata

Lutsar tunnistas, et küsimusele, kas ja kaua inimene pärast koroonaviirusest terveks tunnistamist veel nakkusohtlik on, pole head vastust.

Lutsari sõnul on ainult üks, Saksa teadlaste läbi viidud uuring näidanud, et pärast kaheksandat päeva viirust välja kasvatada enam ei õnnestunud, kuigi koroonaviiruse test oli jätkuvalt positiivne.

"Uuringuid on väga vähe. Mis see väikene hulk RNA-d tähendab, me ei oska öelda," tunnistas ta, viidates hilises faasis tehtud testi positiivsele vastusele.

"See test on väga kaua positiivne. Kas need inimesed on ka nakkavad või mitte, ma ei oska ei ühte- ega teistpidi teile kahjuks ütelda," tõdes Lutsar.