Kaljuranna sõnul anti teisipäeval parlamendi komisjonis ülevaade Euroopa riikide koroonakriisi aegsete meetmete kohta ning kuigi oleks ennatlik öelda, et mõni riik kuritarvitab erakordset olukorda, siis on mõned juhtumid, mis torkavad silma.

"On see näiteks Ungari, kus me räägime võimust, mille peaminister Orban endale võttis; või Poola, kus valmistatakse ette presidendivalimisi, mis toimuvad 10. mail. Ka need riigid, kes nõudsid Euroopa Nõukogust 15. artikli täiendavat erandit, mis on nagunii võimalik eriolukorra puhul," viitas Kaljurand Eesti liitumisele riikidega, kes aktiveerisid inimõiguste konventsiooni artikli 15, mis annab võimaluse piirata osaliselt usu-, sõna- või muid vabadusi. 

Kaljuranna sõnul tekitab Eesti valitsuse taoline tegevus küsimusi. "Jah, juristid võivad tõlgendada erinevalt, aga siin tuleb mängu ka poliitika. Tasub nõu pidada ja teiste riikidega, ja küsimus on – miks ei ole samasugust aktsiooni ette võtnud või samasugust teadet edasi saatnud mitte ükski Lääne-Euroopa riik," märkis ta.

Kaljuranna sõnul saatsid mõned Euroopa Parlamendi saadikud juba kirja, kus palusid tähelepanu pöörata just nendele riikidele, kes miskipärast soovisid täiendavat erandit. Kaljuranna hinnangul tegi Eesti välispoliitilise "prohmaka".

"Kas see on välispoliitiline prohmakas – ma arvan küll, et on, jah. Juristide asi on välja pakkuda juriidilisi lahendusi, aga välisminister peab tunnetama, et selline tundlik küsimus, mis puudutab inimõigusi, sellest tuleb rääkida vähemalt oma kaasministritega, vähemalt tuleb informeerida peaministrit, parlamenti; veel parem – öelda ka midagi avalikult välja enne, kui saata saadik Euroopa Nõukogus vastavat paberit üle andma," rääkis Kaljurand.

Euroopa Komisjon magas kriisi alguse maha

Kaljurand on enda sõnul "väga kriitiline" Euroopa Komisjoni tegevusetuse suhtes - tema hinnangul oli komisjon süüdi selles, et piiridele tekkisid järjekorrad, tervishoiuvahendid ei pääsenud sihtriikidesse ning inimesed kodumaale.

"Komisjon saab koordineerida, korraldada. Seda poleks pidanud laskma nii kaugele, et piir on kinni ja Poola riik põikpäiselt ütleb: minge laevadega, aga läbi me ei lase. See aeg, mil me polnud varustatud tervisekaitsevahenditega – see on maha magatud, sest Euroopa Komisjon saab ja peab kooridneerima liikmeriikide tegevust. /.../ Me nägime, mis juhtub, kui riigid panevad piirid kinni. Lühiajaliselt – jah; enese kaitseks – jah. Aga pikas perspektiivis on Euroopa Liidu huvides ikkagi võimalikult kiiresti naasta nelja põhivabaduse juurde," rääkis Kaljurand.

Kaljuranna hinnangul peab Euroopa Komisjon koordineerima ka piiride taasavamist. "Ma ei kujuta ette, mis juhtub siis, kui piirid teevad lahti üks või kaks riiki. Siin oleks vaja rohkem koordineerimist," ütles ta.

Kaljuranna sõnul näitab kriis, et Euroopa on sõnades ühtsem kui tegudes ning seda kasutavad ära nii Hiina kui Venemaa - ajal, mil näiteks Itaalia vajas kaitsevahendeid ja meditsiinivarustust, ei saabunud abi mitte Euroopa Liidust, vaid Venemaalt, ja seda lippude lehvides.

Sama kehtib Kaljuranna sõnul ka niinimetatud rohelise kokkuleppe ambitsioonikate plaanide puhul. "Solidaarsusest rääkides nõustuvad kõik, aga kui hakkame otsima raha, millega neid ambitsioonikaid plaane ellu viia, muutub seisukoht palju tagasihoidlikumaks. Praegu on löögi all keskkonnapoliitika, roheline kokkulepe, millest on räägitud. /.../ Kas rohelist kokkulepet saab jätkata nii nagu esialgu plaanis oli – ilmselt ei. See vaadatakse üle, sest liikmesriikidel on nii palju soovi ja tahet (kokkulepe) üle ja ümber vaadata. Aga – seda ei saa ohverdada ka täielikult koroonakriisile," rääkis Kaljurand.