"Praegu tundub, et on natuke teistpidi, et me räägime nagu asjast, mis juhtus," ütles Mälksoo.

Samas peab ta seda sammu mõistlikuks. "On vastutustundlik öelda välja, kui antud juhul on meil tegemist teatud õiguste piirangutega, et me ei saa sündmusi korraldada, inimesed ei saa koguneda ja terve rida veel teisi piiranguid," rääkis Mälksoo.

"Kui pärast nende pinnalt tekivad õigusvaidlused, siis riik saab ütelda, et me oleme seda siiski käsitlenud hädaolukorrana ja selles mõttes palume Euroopa Inimõiguste kohut vaadata asju selles valguses. Ja ma usun, et see ei ole mõeldud igavesti kestma, vaid see on siiski kriisi ajaks ette nähtud," sõnas Mälksoo.

Eesti liitus Euroopa riikidega, kes teavitasid Euroopa Nõukogu, et aktiveerisid inimõiguste konventsiooni artikli 15, mis annab võimaluse piirata osaliselt usu-, sõna- või muid vabadusi.

Selle otsuse kriitikute meelest võib see anda valitsusele ajendi karmistada veelgi seni kehtivaid piiranguid.

Valdav enamik Euroopa Nõukogu demokraatlikke riike pole sellist teadet esitanud, kuigi koroonaviirusega tegeldakse kõikjal.

Välisministeerium kinnitab, et Euroopa Nõukogule teate esitamine ei tähenda, et Eesti peatab inimõiguste konventsioonis ette nähtud õiguste tagamise.

Teavitus oli vajalik võimalike kohtuasjade tarbeks tulevikus.