Osa Ida-Euroopa riike on aktiveerinud koroonakriisis inimõiguste konventsiooni artikli 15, kus seisab: "Sõja ajal või muus hädaolukorras, mis ohustab rahva eluvõimet, võib konventsiooniosaline võtta meetmeid, millega ta peatab konventsiooniga võetud kohustuste täitmise ulatuses, mis on olukorra tõsiduse tõttu vältimatult vajalik, tingimusel et meetmed ei ole vastuolus tema teiste rahvusvahelise õiguse järgsete kohustustega." See tähendab, et kui Euroopa Nõukogu liikmesriik annab nõukogu peasekretärile teada selle artikli ellurakendamisest, siis on riigil võimalus piirata osaliselt usu-, sõna- või muid vabadusi.

Kuna artikli 15 käivitamisest on teatanud riigid, kus õiguste järgimine on saanud kriitikat, tekib küsimus, miks seda tegid ka Eesti ja Läti.

Välisminister Urmas Reinsalu, miks Eesti tegi Euroopa Nõukogule sellise teate?

Eesti on selle artikli alusel esitanud teate Euroopa Nõukogu peasekretärile 20. märtsil. Tegelikult see artikkel näebki sellise protseduuri ette. Me märkisime, et riigil võib tekkida vajadus võtta kasutusele meetmeid, millega piiratakse konventsioonis tagatud õigusi.

See ei tähenda, et Eesti peab peatama konventsioonis sätestatud õigused, vaid võib jääda oma meetmetega ka tavaolukorras lubatud meetmete piiridesse. Mitmed teised riigid on samuti seda teinud.

Niisuguseid samme on ka varem astutud, näiteks Prantsusmaa andis teada, et peab selle artikli aktiveerima seoses terroriohuga, kui tekkis vajadus seoses hädaolukorraga teatud õigusi piirata. Ka Ukraina on seda teinud seoses Donbassi ja Luganski konfliktiga.

Väljaanne EU Observer kirjutab, et artikli 15 aktiveerimise teated on läinud teele riikidest, mis pole just kõige eeskujulikumad inimõiguste järgijad, näiteks Armeenia, Moldova. Aga ka Läti ja Eesti. Miks me peame olema sääraste riikidega ühes paadis?

Me ei ole ühes paadis, see ei ole kollektiivne pöördumine.

Eesti välisministeeriumi juristide hinnangul on korrektne informeerida seoses hädaolukorraga, et võidakse kasutada meetmeid, millega piiratakse konventsioonis tagatud õigusi.

Tõsiasi on see, et oleme eriolukorras juba neid samme astunud. Eesti Vabariigi hinnangul on need sammud õiguspärased, aga lõpliku hinnangu langetab Euroopa inimõiguste kohus. Näiteks on meil piiratud kogunemisevabadust, meil on ju praegu kogunemised keelatud.  See on piirang inimõiguste konventsiooni mõttes ja sellepärast ongi loogiline ja asjakohane Euroopa Nõukogule sellest teatada.  

See ei tähenda, et Eesti ei oleks õigusriik ja ei juhinduks inimõiguste põhimõtetest, need on kirjas ka meie põhiseaduses. 

Miks sellest kirjast ei teadnud midagi peaminister Jüri Ratas?

Selle kirja saatmise protseduur ei näe seda ette. Ka mina ei kirjutanud sellele kirjale alla.

Seda tehti ametnike tasemel, Euroopa Nõukogus teostab meie liikmeõigusi meie suursaadik ja välisministeerium esindab neid protseduure. See ei ole poliitiline samm, vaid puhtal kujul juriidiline samm. 

Nii et teie ei andnud ametnikele korraldust see kiri saata?

Ma ei andnud korraldust, aga olen selle info võtnud teadmiseks. Selline on lihtsalt protseduur.

Me ei ole ju selle kirjaga taganenud Euroopa Inimõiguste Konventsiooni toimealast, aga selge see, et teatud õigused on täna Eestis piiratud. Aga piirangute põhjus on legitiimne.

Kas te välisministrina näete, et seoses koroonaepideemiaga Euroopas ja maailmas tervikuna võib tekkida inimõigustega järjest rohkem probleeme?

Eeldus teiste inimõiguste teostamiseks on õigus elule. Ja riigid peavad kaitsma inimeste õigust elule. Järelikult tuleb selleks ette võtta asjakohaseid meetmeid. See on kohustus, mitte privileeg öelda inimestele, kas neil on õigus elule või mitte.

Loomulikult peab hoiduma ebaproportsionaalsetest meetmetest, need peavad põhinema reaalsel ohuhinnangul ja kehtima vaid senikaua kuni need täidavad oma eesmärki. Sellepärast on ka Eesti eriolukorra kehtivus määratud tähtajaliselt, ja selle võib vajadusel varem lõpetada aga võib ka pikendada.

Vabaduste piiramisele on alternatiiv, selle ütles hästi välja Leedu tervishoiuminister: alternatiiv on looduslik valik. 

Kas teie arvates on normaalne Ungaris toimuv, kus peaminister on asunud riiki juhtima valitsuse dekreetidega ja parlament on sisuliselt kõrvale jäetud? Kas säärased sammud autoritaarsuse suunas on laiemalt leviv nähtus?

Kui küsida, kas need Euroopas rakendatavad piirangud on samm autoritaarsuse suunas, siis see on eluvõõras mõtlemine. Konkreetselt Ungari olude kohta ma ei oska midagi kommenteerida.

Kindlasti riigid peavad rakendama piirangud proportsionaalselt ja oma põhiseadusega kooskõlas, nii nagu seda teeb Eesti. Kõikides riikides peab olema võimalik neid samme kohtulikult kontrollida.

Aga ma ütlen teile teise numbri: kogu Euroopas oli 26. veebruaril koroonaviirusesse haigestunud inimesi tuvastatud sama palju, kui täna Eestis. Sellise kiirusega leviva viiruse tõkestamiseks tulebki kasutusele võtta nii ekstreemse iseloomuga meetmeid. Tavapäraselt tegutsedes on riigid jäänud lihtsalt hiljaks.

Ministeerium: teade ei tähenda, et Eesti peatab konventsioonis ette nähtud õiguste tagamise

Välisministeerium kinnitas, et Eesti suursaadik saatis 20. märtsil vastavalt Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklile 15 teavituskirja, milles teavitas Eestis koroonaviiruse pandeemilise leviku tõttu eriolukorra lahendamiseks kehtestatud piirangutest. Samuti informeeriti sellest, et uute piirangute puhul Eesti informeerib viivitamatult Euroopa Nõukogu ning jätkab rahvusvaheliste inimõiguste, sealhulgas Euroopa inimõiguste konventsiooni täitmist.

Ministeerium märkis pressiteates, et eriolukorraga seoses on Eestis piiratud riigisisest ja riigipiiriülest liikumist, muudetud hariduse andmise korda ja kohtukorraldust, suletud erinevaid kultuuri- jm asutusi, seatud piirangud suhtlusele, sh haiglates ja kinnipidamisasutustes olevate isikutega jne.

"Rakendatud meetmetest tulenevalt on tegemist olukorraga, mis vastab konventsiooni artiklis 15 nimetatud hädaolukorrale. Eesti märkis oma teates, et võttis kasutusele nimetatud meetmed, millega piiratakse konventsiooniga tagatud õigusi. Hädaolukorra ulatusest tulenevalt on Eesti rakendanud piiranguid, mis ei pruugi vastata tavaolukorras kujunenud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale, vaid mida peab hindama eriolukorra kontekstis. Teate esitamine ei tähenda, et Eesti peatab konventsioonis ette nähtud õiguste tagamise," selgitati ministeeriumi teates.

Eestis kehtestatud piirangute kooskõla Euroopa inimõiguste konventsiooniga otsustab Euroopa inimõiguste kohus pärast siseriikliku õigusmenetluse läbimist.

"Kuna Eesti kohtud lahendaksid kaebusi lähtudes sellest, et tegemist oli eriolukorraga, siis on kohane, et ka Euroopa Inimõiguste Kohus, kui kaebus peaks temani jõudma, saab lähtuda samadest alustest," märkis välisministeerium.

Euroopa Nõukogu teavitamine ei muuda Eesti riigi sellekohaseid kohustusi ega anna alust ega õigust sekkuda isikute õigustesse seadusliku aluseta või ebaproportsionaalselt. Samuti ei välista see isikute õigust pöörduda oma õiguste kaitseks Eesti kohtutesse, kelle pädevuses on hinnata võetud meetmeid.

"Konventsiooni artiklile 15 toetumine ei vabasta Eesti riiki vastutustest, kui riik on võtnud ülemääraseid ja ebaproportsionaalseid meetmeid. Ka kõik eriolukorras võetud meetmed peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed. Eesti riik järgib ka eriolukorras kehtivaid seadusi ning tagab isikute põhiõiguste kaitse," märgiti ministeeriumi pressiteates.

Õiguskantsler: see ei muuda Eesti põhiseaduse kehtivust

Õiguskantsler Ülle Madise sõnul ei tähenda artiki 15 aktiveerimine, et ohus oleks Eesti põhiseaduses sätestatu.

"Saan kinnitada, et kuni säilib sõltumatu põhiseaduslikkuse järelevalve, ei ole vaikiva ajastu kehtestamine ega muu põhiseaduserikkumine lubatud," märkis Madise sotsiaalmeedia postituses.

"Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni terviklikust täitmisest ajutine loobumine ei peata ega muuda Eesti Vabariigi põhiseaduse kehtivust. Veel: epideemiaga võitlemiseks kehtestatav eriolukord ei ole põhiseaduse järgi samastatav erakorralise ega sõjaseisukorraga," kirjutas Madise.

Paet: Eestil tuleb teade võimalusest piirata inimeste põhiõigusi kiiresti tagasi võtta

Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet (Reformierakond) ütles, et teate esitamine on üllatav, sest sisuliselt pole Eestil mingit põhjust anda selliste ebaproportsionaalsete meetmete kasutamise vajadusest teada. Samuti pole valdav osa teisi Euroopa Nõukogu demokraatlikke riike sellist teadet esitanud ega soovi avaldanud, olgugi et koroonaviirusega tegeldakse kõikjal.

Paeti hinnangul ei päde Reinsalu põhjendused ega vasta sisuliselt tekkinud küsimustele. "Nimelt käsitleb konventsioon niigi eriolukorrast tulenevaid põhjendatud meetmeid. Nii ütleb 11. artikli 2. paragrahv eraldi, et kogunemisvabadust võib seaduse kohaselt piirata, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik rahvatervise kaitseks. Seega põhjendada Eesti poolt 15. artikli käivitamist kogunemisvabaduse teemaga ei ole kohane, sest selle kohta on konventsioonis niikuinii eraldi punkt, mida just nimetasin," märkis Paet.

"Artikli 15 käivitamine on vajalik ainult siis, kui liikmesriik plaanib astuda samme, mis ei ole konventsioonis kirjeldatud. Seega on Eesti valitsuse samm tekitanud murettekitava olukorra, sest loob ohtliku pretsedendi, mille alusel saaks justkui õigustada põhiõiguste piiramist," ütles Paet.  

"Seega kutsun Eesti valitsust Euroopa Nõukogule esitatud teadaannet kiiresti tagasi võtma, et mitte anda vale signaali," lõpetas Paet.

Reinsalu rääkis inimõiguste konventsiooni artikli 15 aktiveerimisest ka laupäeval välisministeeriumis toimunud pressikonverentsil.