Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Ain Iro ütles ERR-ile, et sotsiaalset kontakti õpilaste ja õpetajate vahel oleks küll tarvis, kuid valitsuse heakskiidetud korraldus paneks õpetajatele peale topeltkoormuse. Nimelt tuleks eraldi tegeleda nii klassiruumis kui ka distantsõppel olevate õpilastega.

Iro sõnul pole kooli juhtkond ja õpetajad veel täpsemat plaani välja mõelnud, sest kogu olukord on veel hüpoteetiline. Läänemaa ühisgümnaasiumis hakatakse selle küsimusega tegelema alles aprilli lõpus, pärast koolivaheaega.

Friedebert Tuglase nimelise Ahja kooli direktor Katrin Jõgeva ütles ERR-ile, et idee tundub väikesele koolile esialgu küll sümpaatne, kuid sisulist korraldust on praeguses olukorras raske ette kujutada. Jõgeva ütles, et probleemseks saavad just vahetunnid, mil õpilased omavahel kokku puutuks.

"Eks ta ole kurnav nii õpetajatele, kes peavad selged tööjuhendid väja mõtlema, et ülesanded oleks lapsele jõukohased, vanematele, kes peaks last toetama ja sundima vahepeal õppima, ja ka lastele, kes tahavad kaaslasi näha," kommenteeris Jõgeva praegust olukorda.

Ahja kool pole veel täpset tegevuskava paika pannud, kuid Jõgeva on ise kavandanud, et esmalt võiks kooli tagasi tuua 9. klassi õpilased, kes vajavad sisseastumiskatsete jaoks juhendamist. Direktori sõnul oleks vajalik kooli tuua ka ülejäänud klassidest koduõppel hättajäänud õpilased.

Ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktoril Aimar Arulal ei ole ettekujutust, kuidas muudatus reaalselt välja nägema peaks. Arula hinnangul peaks see olema suunatud eelkõige lõpuklassidele ja õpilastele, kes vajavad individuaalset lähenemist.

"On väga huvitav, et valitsus siin mõtleb, kas karantiinitiaega veel suuremaks kehtestada ja haridusministeerium annab infot, et gruppide kaupa kooli tulla," sõnas Arula.

Üheks ideeks oleks tunde videosilla vahendusel üle kanda, et osa õpilasi oleks klassis ja osa kodudes, kuid Arula kardab, et koolil pole selleks piisavat IT-võimekust.

Koolijuhi sõnul on praegune olukord hästi näidanud, kuidas õpilased oma aega juhivad ning ta usub, et tulevikus on hariduses oluline roll just iseõppivatel õppijatel.

Suure-Jaani kooli direktori Epp Välba sõnul tundub valitsuse plaan idee ilus, aga sisuliselt on selle korraldamine raske. Välba ütles, et maapiirkondades tõstatub eraldi ka transpordi korraldamise küsimus.

Välba ütles, et ta ei kujuta ette, kuidas õpetajad saaksid korraga anda nii klassiruumis kui ka distantsõppes tundi.

"Minu jaoks ongi see selle asja kõige nõrgem ja läbimõtlematum külg," ütles Välba.

Õpilaste meeleolu mõttes oleks muuseumikülastused ja väikesed väljasõidud koolijuhi meelest õigustatud, aga korralduslik pool on nende ja õppetöö juures raskendatud.

Välba lisas, et ta ootab põnevusega, kuidas teised koolijuhid ja praktikud sellisele muudatusideele reageerivad.

Tallinna ühisgümnaasiumi direktori Mehis Peveri hinnangul ei ole võimalik väikeseid õpilastegruppe kooli lubada. Pever tõdes, et ta ei saa täpselt aru, kuidas selline asi tavakoolides välja nägema peaks.

Otsest kontakti õpetajadega vajaks just hariduslike erivajadustega õpilased, ütles Pever ja lisas, et muudatus oleks tema hinngangul just neile suunatud.

Ühisgümnaasiumis on praegu Peveri sõnul arutlusel, kuidas kooliaasta lõpetada nii, et õpilased kooli ei naasegi.

Koolijuhi hinnangul on eriolukord Eesti haridustöötajatele suureks väljakutseks ostunud, kuid sellega on hästi hakkama saadud.