Haridusministri kolm stsenaariumit kooliaasta lõpetamise kohta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1586344740000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tutvustab neljapäeval valitsusele kolme stsenaarumit kooliaasta lõpetamise kohta. Esimest stsenaariumi, et lapsed saaks 1. mail tagasi kooli minna, Repsi sõnul viroloogid ilmselt enam reaalseks ei pea.

Haridus- ja teadusministri Mailis Repsi sõnul oleks kõige parem, kui 1. mail saaks elu tagasi oma tavapärase rütmi ja kõik lapsed lapsed läheksid uuesti kooli.

"Siis on suur tõenäosus, et on võimalik kõik eksamid teha. Konsultatsioonid ja muu mahub kenasti ära. Aga seda stsenaariumit enam viroloogid ega ka enamik ühiskonnast vist reaalseks ei pea."

Sestap on ministeeriumis paberile pandud ka plaanid B ja C. Neist esimese järgi lubataks osa õpilasi 15. mail kooli. Kuni kooliaasta lõpuni, 10. juunini kohtutaks väiksemates rühmades.

"Nii et osaliselt on veel digitaalne ja kodus toimuv distantsõpe ja osaliselt kuni kümne õpilasega on võimalik teha ka selliseid grupitöid, praktilisi töid, arenguvestlusi, kohtuda perekondadega õpetajatel, näha kuidas see distantsõpe on läinud."

Repsi sõnul on sellist üleminekuaega soovinud ka kõik ministeeriumiga suhelnud koolid.

"Esiteks selleks, et näha, millises seisus on õpilased ja milliseid raskuseid nähakse. Et kindlasti tuleks väga kiirest koolis hakata neid raskusi lahendama, et enne järgmist kooliaastat olla paremini valmis."

Gümnaasiumi lõpetajad saaksid sel juhul paar nädalat aega pidada ka konsultatsioone ning seejärel oleks neil võimalus vabatahtlikult sooritada kaks riigieksamit, sest just neid vajavad ülikoolid sisse astumiseks. Gümnaasiumi lõpetamine oleks sel juhul eksamitest lahti seotud.

"Meie ettepanek on täna teha sellel intensiivselt perioodil eesti keel, eesti keel teise keelena ja matemaatika. Võõrkeele testid, mida enamjaolt tehakse teise riigi testidena, olgu see siis saksa keel, prantsuse keel, inglise keel või soome keel, need eksamid me hajutame koostöös nende riikidega tõenäoliselt suve teise poolde ja sügisesse," ütles Reps.

Põhikooli lõpueksamid jääksid tavapärasel kujul ära ja asenduksid sisuliselt ühtsete sisseastumiskatsetega gümnaasiumidesse.

"Et oleksid sellised natuke riigieksami ja lõpetamise ja natuke sisseastumistestide vahepealne, me püüame välja töötada sellised testid," ütles Reps.

Lisaks nende eksamite arvestamisele on gümnaasiumidel võimalik ise läbi viia vestlusi, mida ministeerium piirama ei hakka. Tallinna Ühisgümnaasium just seda sellisel juhul plaanibki.

"Mida kindlasti soovime korraldada, on vestlus. Millisel moel, millisel viisil olukord ja seadusandlus seda võimaldab, selles me lepime vel kokku," selgitas kooli direktor Mehis Pever.

Kõige olulisem on Peveri sõnul see, et lõpuks tuleks valitsuselt konkreetne otsus edasise kohta.

"Mismoodi asjad toimuma hakkavad. See otsus eeldab ka piisavat ettevalmistusaega kõigi nende erisuste ettevalmistamiseks ja nende normaalseks elluviimiseks," põhjendas ta.

Plaani B korral saaksid abituriendid teha 15. maist kuni mai lõpuni konsultatsioone ja proovieksameid, et mai lõpus - juuni alguses lõpueksamid anda.

"Siis on võimalik riigieksami tulemused anda 30. juuni või 1. juuli seisuga ja siis saavad veel kõrgkoolid ja ülikoolid seda sisseastumisel arvestada," ütles Reps.

Hiljem tehtud riigieksamitest poleks kõrgkoolidel enam abi, mis tähendaks, et kõik kõrgkoolid peaksid oma sisseastumiskatsetega piirduma.

Reps tõdes, et suurt närvipinget peavad praegu tundma ka üheksandate klasside õpilased. "Sest enamik üheksandikke ei ole saanud teha tavapäraseid gümnaasiumi sisseastumisteste. Need oleks siis samuti mai lõpus, juuni alguses, et 10. juuni seisuga oleks gümnaasiumid komplekteeritud ja noored inimesed teaksid, kus nad oma õpinguid jätkavad."

Ministri sõnul on gümnaasiumid Innovet palunud, et see valmistaks ette ka ühtselt kasutatavad katsed. "Nii et tuleb selline tavapärase riigieksami ja tavapärase gümnaasiumisse sisseastumiseksami vahepealne versioon, mis toetaks seda, et lapsed saaksid veidi ühtlasemalt ja ühetaolisemalt gümnaasiumisse sisse astuda."

See looks ka võimaluse, et sisseastumiskatseid saaks korraldada iga õpilase kodukoolis.

Samas mitmed Tartu ja Tallinna gümnaasiumid tahaksid siiski ka vestlused korraldada.

Reps ütles, et osade õpilaste kooli lubamiseks ei pea eriolukorda lõpetama. Piisaks sellest, kui tänase 2+2 reegli saaks asendada "väiksemates gruppides" reegliga.

"Aga eks me natukene tegeleme sellise ennustamisega, mis on väga tänamatu töö. Me peame planeerima asju väga ebakindlas olukorras ja sellest siis ka see kolmas stsenaarium."

Koolid ootavad otsust

Plaan C on kõige pessimistlikum. See on mõeldud juhuks, kui eriolukord koos ulatuslike piirangutega kestab kuni suveni. Sellisel juhul astuks abituriendid ülikoolidesse sissastumiskatsetega. "Siis ka gümnaasiumitesse sisseastumistestid toimuvad pigem kodust ja distantsilt. Neid ettevalmistusi ju samuti tehakse."

Reps rõhutas, et isegi kui tänavu saab kooli lõpetada ilma eksamiteta, ei jäeta neid päriselt ära. See tähendab, et kõik soovivad saavad nii keeleeksameid kui ka kõiki teisi riigieksameid ikkagi teha. Millal täpselt, see sõltub olukorra arengutest, aga Repsi sõnul loodetakse nendega alustada hiljemalt juulis-augustis.

Omaette sihtgrupp on noored, kes pärast gümnaasiumi kaitseväkke lähevad. Neil on kombeks enne eksamid ära anda, et samade tulemuste najal pärast väeteenistust ülikooli astuda. 11 kuuga arenevad küll sõdurioskused, aga matemaatika ja inglise keel lähevad pisut rooste.

Reps ütles, et kaitseministeeriumiga on sel teemal räägitud, aga lõplikke lahendusi ja kokkuleppeid veel ei ole.

"Esialgne tagasiside on see, et kindlasti püütakse leida erilises olukorras neid pehmemaid lahendusi. Kindlasti tuleb see ka homme valitsuses jutuks, sest arusaadavalt on ka kaitseministeeriumis hetkel selline äraootav olukord. Me ju täpselt veel ei tea, millal on võimalik hakata eksameid tegema."

Neljapäeval tutvustab Mailis Reps valitsusele kõiki kolme stsenaariumit. Reps ei tea, kas valitsus homme ka midagi otsustab või kui, siis mida. Siiski ütleb ta, et haridus võib vajada kiiremaid otsuseid, kui suur osa ühiskonna valdkondi.

"405 kooli tagasisidest väga selgelt kordus soov, et palun tehke otsus, mis saab lõpetamistingimustest ja kodus distantsõppel oleva õppeaja pikkusest," Reps.

Toimetaja: Urmet Kook, Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: