Praegu tegutseb Eestis 42 kohtutäiturit, mõni ka mitmes piirkonnas. Kuna neid on kogu Eesti peale nii palju, on supp enamiku jaoks liiga lahjaks muutunud. See on viinud kahte äärmusesse: viletsama tasuvusega nõudeid ei vaevuta üldse täitma (näiteks elatisraha) või siis pole harvad juhtumid, kus inimeselt üritab korraga vara arestida mitu täiturit, jätmata talle võlgnikule alles seaduses nõutud elatusmiinimumigi.

Näiteks töötukassa on pööranud sellele tähelepanu, et neil on seaduse järgi kohustus kohtutäiturite arestinõudeid täita, kuid sageli on üks juba teisest ette jõudnud ja mõlemat nõuet seetõttu täita ei saa - elatusmiinimum on vaja ka võlgnikule tagada.

Nurisejaid on teisigi. Ka võlgnikud ise kurdavad sageli, et ei saa oma täituriga ühendust või ei saa isegi teada, kes ta täitur on. Nii mõnigi institutsioon peab kohtutäiturite tegevust seetõttu Metsikuks Lääneks.

Osalt tuleneb see ka puudulikust andmebaasist - siiani pole võimalik reaalajas teiste täiturite areste näha, et inimest kogemata (või ka meelega) n-ö tühjaks ei arestitaks.

Sestap on justiitisministeerium otsustanud valdkonnas korda majja hakata lööma. Neljapäeva õhtul valitsuskabineti toetuse saanud justiitsministeeriumi ettepanekud näevad ette mitmeid põhimõttelisi muudatusi.

Ühe olulise meetmena tahab justiitsministeerium kohtutäiturite arvu vähendada. Ministeeriumi analüüsi kohaselt ei ole ligi kolmandik büroodest jätkusuutlikud. Nii muutuvad allesjäävad täituribürood majanduslikult tugevamaks.

See peaks omakorda parandama välja nõutud raha laekumist, kuna alles jäävad kohtutäiturid suudavad tõhusamalt kasutada neile seadusega antud võimalusi, näiteks tuvastada ja arestida võlgniku vara, küsitleda võlgnikku, nõuda võlgniku vannet kohtus, monitoorida võlgniku seisu jm.

Üksiti peaks kasvama vabakutseliste kohtutäiturite efektiivsus. Eelnõu seletuskirja kohaselt kohtutäiturite töö ühtlustub, kuna neid on vähem ja nad peavad oma bürood jätkusuutlikumalt. Sellega on ka võlgnike ja sissenõudjate õigused ja huvid edaspidi paremini esindatud.

Lisaks plaanib ministeerium luua nõuete ja arestide infosüsteemi. See tagab, et riigil ja erasissenõudjal on tulevikus parem ülevaade täitemenetluses olevatest nõuetest. Samuti on tekib ka võlgnikul ülevaade tema vastu suunatud nõuete menetlemisest ja nõuete täitmise seisust.

Kõigi nõuete sundtäitmine peab toimuma üldises järjekorras põhimõttel, et varem täitmisele saadetud nõue täidetakse enne, välja arvatud teatud erisused, näiteks elatise nõuded, mis täidetakse teiste nõuete ees alati eelisjärjekorras.

Register luuakse justiitsministeeriumi juurde, sest ministeerium ei ole ise täiteasjade menetleja ja oleks sellise registri pidamisel sõltumatu.

Kuna elatiste jooksev sissenõudmine on täituritele kahjumlik tegevus, soovib riik ministeerium toetada täitureid selles tegevuses poole miljoni euroga aastas. See eeldab mõistagi lisakulu eelarvestamist.

Elatist tuleb sageli välja nõuda pikki aastaid (lapse täisealiseks saamise või kooli lõpetamiseni), kuid kestva sissenõudmise menetluse eest saab kohtutäitur küsida tasu vaid ühe korra täiteasja algatamisel, summas 292 eurot. Ministeeriumi analüüs näitab, et sellest summast piisab ainult esimese aasta kulude finantseerimiseks. Seetõttu on paljud täiturid muutunud elatisvõlgnikelt raha sissekasseerimisel passiivseks. Selle sammuga peaks aga elatisnõuete sissenõudmine muutuma efektiivsemaks ja kohtutäiturite tasustamine õiglasemaks.

Lisaks tegi justiitsministeerium ettepaneku muuta senist avalik-õiguslike nõuete jagamise mudelit nii, et edaspidi võiks riigiasutus sarnaselt erasissenõudjale valida ise kohtutäituri, kellele ta nõude sundtäitmiseks saadab.

Muudatus tooks riiginõuete jagamisele sama turuloogika, mis on eranõuete puhul. Kui mõni sissenõudja ei soovi kohtutäiturit ise valida, siis nendeks juhtudeks säilitatakse ka senine avalik-õiguslike nõuete keskse jagamise võimalus, kus seda teeb kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda.

Sissenõudja võimalused kohtutäituri vahetamisel ehk täiteasja üleandmisel muutuvad lihtsamaks ja odavamaks.

Kui täiteasja on menetletud vähemalt kolm aastat, siis võib sissenõudja anda täiteasja üle teisele kohtutäiturile tasuta. Üle andval kohtutäituril on õigus nõuda täitemenetluse alustamise tasu ja sissenõutavaks muutunud täitekulud sisse võlgnikult. Üle võtval kohtutäituril on õigus küsida sissenõudjalt kohtutäituri tasu ettemaksu.

Selliselt on tagatud sissenõudjale suurem võimalus vahetada kohtutäiturit, kellega ta ei ole rahul - näiteks ei saa kätte, ei saa infot, ei teosta aktiivselt toiminguid jms. Muudatus peaks motiveerima kohtutäitureid enam pingutama.

Lisaks vaatab justiitsministeerium üle muud täitemenetluses esinevad probleemid, nagu kohtutäituri tasu pakett, dokumentide kättetoimetamine, täitemenetlusega ühinemine ja tulemi jaotamine, nõuete täitmise järjekord jmt. Eesmärk on muuta maksu- ja tolliameti ning kohtutäiturite läbiviidava sundtäitmise menetlused võimalikult sarnaseks.

Täitesüsteemi ümberkorraldamise paketist jääb ettepaneku kohaselt välja riiginõuete haldamise ja sissenõudmise konsolideerimine maksu- ja tolliameti juurde.