Eestis on justiitsministeeriumi andmetel 100 000 võlgnikku, kes on võlgu umbes 20 000 inimesele ja ettevõttele. Justiitsministeerium tahab ühelt poolt hõlbustada sissenõudmisprotsessi, teisalt parandada võlgnike kaitset.

Näiteks kui võlgnik teeniks alla alampalga ehk 946 euro kuus, peetaks tema sissetulekult kinni 94,6 eurot. Sissetulekult ühe ja kahe alampalga vahel peetaks kinni 94,6 –567,6 eurot. Kahekordse palga alammäära ületava sissetuleku puhul oleks arestitav summa üle 567,6 euro kuus.

Võlgnike jaoks on suurim kavandatav muudatus neile alles jääva sissetuleku arvutamise korra muutmine. Kui praegu on süsteem võlgniku jaoks võrdlemisi keerukas, siis tulevikus võiks rakenduda üldine protsent.

Selleks on justiits- ja digiministeerium välja pakkunud vahemikud sõltuvalt sissetulekust. Ettepaneku järgi võiks alampalgast või sellest väiksemast sissetulekust arestida 10 protsenti; 30 protsenti sissetulekust ühe ja kahe alampalga vahel ja 50 protsenti seda ületavast sissetulekust.

Ministeeriumi hinnangul võiks elatise sissenõudmise puhul protsent olla suurem, tagamaks selle efektiivsemat sissenõudmist.

Tervikuna võiks uus süsteem teha olukorra kõigi jaoks selgemaks ja vähendada osapoolte halduskulu taotluste tegemisel ja nende menetlemisel.

Justiits- ja digiministeerium märgib, et selliselt võiks võlgnikele suurema tõenäosusega kätte jääda toimetulekuks vajalik raha.

Samuti motiveeriks selline kord võlgnikke seaduslikult töötama ja vähendaks survet sissetuleku varjamiseks ning mustalt töötamiseks ja looks paremad eeldused võlgade järjepidevaks tasumiseks.

Praegune olukord, kus kinnispidamise määr on justkui kõrge, aga võlgades inimesed töötavad mustalt või langevad tööjõuturult üldse välja, ei ole justiits- ja digiministeeriumi hinnangul hästi toimiv.

Ka võlgade sissenõudjad võiksid ministeeriumi hinnangul muutusest võita, kuna nõuete täitmine muutuks pikemas vaates stabiilsemaks ja realistlikumaks.

"Kui võlgnik püsib ametlikul tööturul ja ei kao varjatud majandusse, on suurem tõenäosus, et laekumised jätkuvad korrapäraselt ning nõue saab lõpuks tegelikult täidetud," seisab väljatöötamiskavatsuses.

Samuti võidaks kohtu- ja täitesüsteem, millel ei oleks enam vaja tegeleda inimeste taotlustega aresti vähendamisteks, selgitustega toimetuleku kohta või vaidlustustega kohtutäiturite toimingute osas.

Väljatöötamiskavatsuse kohaselt võiks arestivaba summa tagada vaid ühel võlgniku kontol, et vähendada põhjendamatut töö- ja halduskoormust. Kui võlgnikul on mitu kontot, arestitaks ülejäänud kontod täies ulatuses.

Lisaks teeb ministeerium ettepaneku, et tulevikus ei peaks kolmandad isikud, peamiselt võlgnike tööandjad, enam suhtlema kohtutäituritega ja tegelema arestimise aktidega, pidama nende järjestust ning väljamakseid kinni pidama.

Nii kaua, kui tööandja teeks makseid võlgniku mõnele Eesti krediidiasutuses olevale kontole, oleks ta neist kohustustest vabastatud.

Ministeeriumi kalkulatsioonide kohaselt on Eestis igal ajal täitemenetluses 400 000 – 500 000 täiteasja umbes 90 000 võlgniku suhtes, seega võiks ettevõtjate halduskulu märgatavalt langeda.

Samas kohustus kinnipidamiseks jääks, kui võlgnik suunaks oma sissetulekud kolmandatele isikutele või välismaa pangakontodele.

Kontolt võetavate sissetulekute arvestusest jääksid ka uue korraga välja summad, mille kasusaajad on kolmandad isikud, näiteks lapsetoetused.

Lisaks sisaldab väljatöötamiskava ka hulga muid väiksemaid muudatusi.

Kokkuvõtvalt hindab ministeerium, et süsteem tervikuna võiks muutuda lihtsamaks, arusaadavamaks ja kõigile soodsamaks.

Justiitsministeerium alustas võlgnike sissetulekute arestimise süsteemi muutmist 2024. aastal osapooltelt sisendit kogudes. Ministeeriumi plaani kohaselt võiks seaduseni jõuda järgmise aasta teisel poolaastal ja seaduse jõustumiseni 2028. aastal.