Korteriühistute liit jõudis juba enne lisaeelarve kinnitamist teha liikmete seas kiirküsitluse, millele vastanud 70 korteriühistust kaks kolmandikku on juba teinud maja rekonstrueerimiseks vajalikke kulutusi. Paari aasta eest tehtud põhjalikum küsitlus näitas, et huvi on väga suur.

2018. aasta küsitlusele vastas 293 ühistujuhti ja nemad olid nõus majade kordategemiseks võtma raha 124 miljonit, ütles korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

"Ühistud väga ootavad seda meedet. 2019 kevadel, kui tuli turule 19 miljonit, siis 50 ühistut, kes selle raha said, tegid omad taotlused pooleteist minuti jooksul," lausus Mardi.

Lisaeelarve 100 miljonist jagatakse üle70 miljoni kortermajade rekonstrueerimiseks, sellest rahast mõned miljonid lähevad eramute korda tegemiseks. Ülejäänud 22 miljonit eraldatakse riikliku laenu jaoks neile ühistutele, kellele kommertspank ei anna madala turuväärtuse tõttu laenu Kredexi toetusest ülejääva osa finantseerimiseks.

Sarnaselt eelmisele aastale jääb kõige kõrgema kinnisvara väärtusega piirkondades, Tallinnas ja Tartus, toetuse määraks 30 protsenti. Kõige madalama väärtusega piirkondades on toetuse määr 50 protsenti ruutmeeetri hinna järgi.

Lisaks 70 miljonile, mis tuleb kriisi abipaketist, on olemas ka 28,5 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.

"Ja siis on üks osa, mis on veel täpsustamisel, aga umbes 10 miljonit eurot, mis tuleb CO2 heitmekvoodi müügirahast. See tuleb kasutada ära võimalikult kiiresti, ehitusturg on vaja hoida töös. Olukorras, kus erasektor ei investeeri piisavalt – seetõttu me räägime siin ühest-kahest, äärmisel juhul kolmest aastast," lausus Jaanisoo.

Meetmest jääb välja üürimajade ehitus. Toetusega saaks korda umbes 400 korterelamut. 30 aastaga on vaja rekonstrureerida 14 000 korterelamut.