Soome suuremad koroonaviiruse puhangud on seotud rahvakogunemistega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kontrollpunkt Uusimaa maakonna piiril.
Kontrollpunkt Uusimaa maakonna piiril. Autor/allikas: Jussi Nukari / Yle

Soome suuremad haiguskolded on seotud rahvakogunemistega, kus kokkupuude nakatunutega on olnud pikaajalisem, teatas põhjanaabrite tervise- ja heaoluamet. Sekundaarne nakatumine viirusega saastunud pindadelt tundub pigem ebatõenäoline, leiavad teadlased.

Mitmed Soomes ilmsiks tulnud nakatumisjuhud koroonaviirusega on seotud massikogunemistega, kus kokkupuuteaeg on pikem, ütleb STT-le Soome tervise- ja heaoluameti (THL) terviseohutuse osakonna direktor professor Mika Salminen, vahendab YLE.

Siiani ei ole väga täpset ega usaldusväärset infot selle kohta, kui kaua peab kokkupuude viirusega nakatumiseks kestma.

"Meil ​​on käimas pereuuring, mis ehk annab meile vastuse. Kuid me teame, et paljud neist nakatumisjuhtumitest on saanud alguse pikemast kokkupuutest massiüritusel. Samas seda infot ei ole kerge süstemaatiliselt koguda," ütles Salminen.

Näiteks on ilmsiks tulnud juhtumeid, kus koroonaviirus on levinud pulmades, baarides, spordiüritustel ja kontsertidel. Sellistele üritustele kehtivad Soomes praegu piirangud.

Viiruse levikut uuritakse endiselt kogu maailmas. Näiteks on THL-i ja Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel teada, et haigus levib kontakt- ja piisknakkusena. See tähendab, et kui inimene räägib, köhib või nuuskab, satuvad väikesed viiruseosakesed suu või nina kaudu teise inimese hingamisteedesse.

Kui hästi viirus aga pindade kaudu levib, on endiselt ebaselge. Praeguste teadmiste kohaselt on see siiski võimalik, eriti värsketest piiskadest.

THL-i väitel pole pindade roll viiruse levikus praeguste teadmiste kohaselt väljaspool haigla keskkonda märkimisväärne.

Ilmsiks on tulnud, et viirus levib ka jooksurajal, kaupluses või muus avalikus kohas õhus kanduvate piiskadega, ilma otsese lähikontaktita nakatunuga.

Sellistel võimalustel tuleb silma peal hoida ja laboris katsetada, aga kaugeleulatuvaid järeldusi sellistest juhtumitest Salmineni hinnangul teha ei saa.

"On olnud mitmesuguseid uuringuid, mis näitavad mingisugust teoreetilist riski. Veel olulisem on aga vaadata, kuidas viirus elanikkonnas käitub, ja meie teadmised ei toeta veel sellise levikuviisi suurt tähtsust," ütleb Salminen.

Tema sõnul viitavad kõik senised andmed sellele, et suurim tõenäosus viirust saada on veetes aega rahvarohkes kohas.

"Kogu maailma ja ka Soome praktikast tuleb välja, et mida üksteisele lähemal ja kauem mõni seltskond ühiselt aega veedab, seda kergem on nakkust saada. Kõik viitab endiselt sellele, et viirus levib suhteliselt hõlpsalt, kuid nõuab siiski enamasti selget kontakti ja teatavat kokkupuuteaega," ütleb Salminen.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: