Koroonakriis on toonud kaasa ka mure demokraatia pärast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lõuna-Hispaania Ronda elanik oma rõdul meedikute toetuseks plaksutamas
Lõuna-Hispaania Ronda elanik oma rõdul meedikute toetuseks plaksutamas Autor/allikas: SCANPIX/Reuters

COVID-19 on kaasa toonud lisaks tervisemurele ka mure demokraatia pärast. Näiteks Hispaania poliitikud ei anna enam avalikkusele aru oma tegevusest, paremäärmuslik Vox ei kohku tagasi valetamisest, et rahvast hirmutada, ning ka kriis ei ole pannud poliitikuid ühiselt tegutsema.

Eestis oleme näinud korduvalt, kuidas valitsuspoliitikud üritavad kasutada viirusekriisi ära selleks, et oma tahtmist läbi suruda. Ungari ja Poola juhid on kasutanud võimalust oma ainuvõimu tugevdamiseks. Iisraeli peaminister püüab eriolukorda ära kasutada seaduste muutmiseks, et pääseda kohtu alla andmisest.

Hispaanias tähendab eriolukord muu hulgas seda, et kodanike arupärimistele enam ei vastata. Ka ajakirjanikud ei pääse enam dokumentidele ligi, kirjutab El Pais. Muu hulgas ei avalikustata asjatundjate komisjoni koosolekute protokolle, millest valitsus kriisiotsuseid tehes enda sõnul lähtub.

Terviseministeerium keeldub avalikustamast andmeid selle kohta, kui palju teste ühes või teises piirkonnas on tehtud. Samuti ei pääse ajakirjanikud ligi hankedokumentidele, mis puudutavad 640 000 vigaseks osutunud kiirtesti ostmist Hiinast. Ka pressikonverentsil ei vastanud terviseminister ajakirjanike küsimustele, kes on see salapärane vahendaja, kelle kaudu valitsus asju ajas. 2014. aastal vastu võetud läbipaistvusseaduse järgi peaks ministeerium vaatamata kriisile aru andma, kuidas maksumaksja raha kulutatakse.

Ka opositsioon pole parem. Hiljuti pani paremäärmuslik Vox Twitterisse hirmuäratava foto kümnetest Hispaania lippu mähitud kirstudest, mida läbi Madridi kesklinna viiakse. Pealkirjas seisis: "See kirjeldab täielikult seda valu, mida valitsus ja kaasajooksikust meedia püüavad varjata." Pilt oli tegelikult vale: kirstud olid digitaalselt tänavapildile lisatud.

Kuigi Maailma Terviseorganisatsioon on Hispaaniat kriisimeetmete eest tunnustanud, on Voxi liider ähvardanud valitsuse kohtusse kaevata, et nad midagi ei tee. Ka Kataloonia president Quim Torra lisab pidevalt hagu kriisitulle, õõnestades inimeste usaldust kriisimeetmete vastu. Ta ei jäta kasutamata ühtki võimalust, et keskvalitsust kritiseerida ja toonitada, et iseseisvana oleks Kataloonia palju paremini kriisiga hakkama saanud.

Paar nädalat tagasi tegi Hispaania sotsialistist peaminister Pedro Sanchez teistele erakondadele ettepaneku ühiskondliku kokkuleppe sõlmimiseks, et niipea kui viirusest jagu saadud, majandus võimalikult kiiresti üles ehitada. Arvamusküsitlused näitasid, et 92 protsenti hispaanlastest toetaks kokkulepet.

Ka sotsialistide peamine rivaal, suurim opostitsioonierakond Rahvapartei lubas algul lepinguga ühineda. Erakonna juht Pablo Casado ütles suurejooneliselt, et "me saame sellest koos jagu". Peagi aga naasis ta oma vana jutu juurde, süüdistades valitsust ülbuses, valetamises ja ebakompetentsuses ning lükkas ühiskondliku kokkuleppe ettepaneku tagasi.

Sotsialistide valitsusse on kaasatud ka vasakäärmuslik Podemos ja vaatlejate sõnul hakkas Casado pelgama, et vasakpoolsed plaanivad lepingu abil mingit autoritaarset võimuhaaramist.

Kõigele lisaks pakuvad pidevalt kontrasti naaberriigi Portugali küpselt käituvad poliitikud. Portugalis pakkus isegi opositsiooniliider peaministrile kriisis oma toetust. See uudis levis Hispaanias kulutulena kui näide riigimehelikkusest, millest oma maa kemplevatel poliitikutel ka kriisiolukorras puudu jääb.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: