Freedom House: Ungari ei ole enam demokraatlik riik ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1588840860000 | amCalendar}}
Ungari peaminister Viktor Orban.
Ungari peaminister Viktor Orban. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS / Bernadett Szabo

Ungari ei ole enam demokraatlik riik, leiab demokraatia ja inimõiguste olukorda jälgiv USA vabaühendus Freedom House.

"Peaminister Viktor Orbani valitsus on loobunud isegi teesklemast, et austab demoktraatlikke institutsioone," öeldakse Freedom House'i värskes raportis.

Pärast 2010. aastat alanud võimu tsentraliseerimist, valimisreeglite kallutamist, enamuse meedia oma kontrolli alla võtmist ja võimukriitilise kodanikuühiskonna ahistamist liikus Orban 2019. aastal veelgi kaugemale, kui asus oma kontrolli alla võtma uusi ühiskonnaelu sektoreid, sealhulgas haridust ja kunsti valdkonda, märgib Freedom House.

Käesoleval aastal seoses koroonapandeemiaga kehtestatud eriolukord, mis lubab Ungari valitsusel tähtajatult parlamenti kõrvale jättes ainult oma korraldustega riiki juhtida, toob veelgi enam nähtavale Orbani režiimi ebademokraatliku olemuse, lisatakse samas.

Demokraatiast taganemine Ungaris on olnud kõige järsem, mis kunagi üleminekuriikides on registreeritud, rõhutab Freedom House. Ungari oli veel 2005. aastal üleminekuriikidest kolme kõige eesrindlikuma demokraatia seas, kuid on 2020. aastaks saanud riigiks, mis on oma näitajate poolest langenud välja demokraatlike riikide seast, tõdeb vabaühendus.

Freedom House koostab alates 1995. aastast ülevaadet Nations in Transit, mis jälgib kommunistliku bloki lagunemisel vabanenud 29 riigi ühiskondade arengut demokraatia juurdumise aspektist.

Eesti on Ida-Euroopas kõige demokraatlikum

Eesti saab samas raportis Ida-Euroopa riikidest kõrgeima hinnangu: 85 protsenti sajast, millega Eesti on tugeva (konsolideerunud) demokraatiaga riik. Lisatud seitsmeastmelisel skaalal saab Eesti 6,07 punkti seitsmest võimalikust.

Eesti demokraatlikud institutsioonid on tugevad, poliitilisi ja kodanikuõigusi austatakse. Siiski on Eestis umbes kuus protsenti elanikest ilma kodakondsuseta, mistõttu nad ei saa osaleda parlamendivalimistel. Korruptsioon on jätkuvalt Eestile väljakutseks nagu ka etniliste venelaste, romade (mustlaste) vähemuse ja LGBT-inimeste diskrimineerimine. Naised teenivad Eestis samu töökohustusi täites märgatavalt vähem kui mehed, toob Freedom House välja.

"Eesti sõltumatu meedia reiting langes seniselt 6,5 punktilt 6,25-le, mis peegeldab kasvavat muret mõne meediaväljaande toimetusliku sõltumatuse pärast, aga ka ajakirjanike verbaalset ahistamist valitseva koalitsiooni mõnede liikmete poolt," märgib Freedom House.

Eestiga sarnaselt hindab Freedom House tugeva demokraatiaga riikideks Ida-Euroopas veel Sloveenia (skoor 82 protsenti), Läti (80), Leedu (77), Tšehhi (77) ja Slovakkia (71).

Pooleldi juurdunud demokraatiaga riikide hulka paigutab Freedom House Poola (65), Bulgaaria (59), Rumeenia (57) ja Horvaatia (54).

Ülemineku- või hübriidrežiimideks hindab organisatsioon Ungari (49), Montenegro (48), Albaania (47), Põhja-Makedoonia (46), Ukraina (40), Bosnia (39), Gruusia (38), Kosovo (36) ja Moldova (35).

Pool-autoritaarne režiim on Freedeom House'i hinnangul Armeenias (33), juurdunud (konsolideerunud) autoritaarsed režiimid on Kõrgõzstanis (16), Venemaal (7), Valgevenes (7), Kasahstanis (5), Tadžikistanis (3), Aserbaidžaanis (2), Usbekistanis (2), Türkmenistanis (0 protsenti).

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: