"Erinevates Euroopa riikides on käimas antigeeni kiirtestide valideerimisuuringud, ka Eestis. Terviseamet on soetanud 1000 kiirtesti, mida katsetatakse suletud keskkondades, näiteks haiglates," ütles terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ERR-ile.

Tema sõnul võrreldakse valideerimisuuringute tulemusi tavapäraste PCR-testidega ning selle kaudu soovitakse välja selgitada, millistel tingimustel on võimalik PCR-test asendada antigeeni kiirtestiga või kasutada neid täiendavalt PCR-testidele.

Eesti uurib praegu Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) nimekirja kantud kahte testi: firma Abbott Rapid Diagnostics Jena GmbH kiirtesti ja SD Biosensor, Inc kiirtesti. 

Mõlemad on väga kõrgete suutlikkusnäitajatega testid, mis on läbinud tootjast sõltumatu hindamise, ütles terviseameti nakkushaiguste labori juhataja Külli Rae.

Küsimusele, miks riigid ravimitootjate juba välja töötatud antigeeniteste veel uuesti valideerivad, vastas Rae, et ehkki neid võiks Euroopa Liidu direktiivi põhjal tõesti kasutusele võtta ka juba tootja poolt tõendatud katsete põhjal, testitakse neid, kuna tegemist on uue ja suhteliselt vähe uuritud viirusega.

"SARS-CoV-2 puhul on ikkagi veel tegemist viirusega, mille kohta on vähe tõenduspõhiseid andmeid, mistõttu tuleb tootjate antud analüütilised suutlikkusparameetrid üle kontrollida kliiniliste katsetega. Suure nakkusohu tõttu on igati asjakohane, et järgitakse põhimõtet: usalda, aga kontrolli," ütles terviseameti nakkushaiguste labori juhataja.

"Kliinilised katsed on näidanud mõne testi puhul madalamaid usalduspiire ja turu atraktiivsuse tõttu võib ette tulla ka võltsingud," lisas Rae.

Terviseameti laborijuht pidas ka võimalikuks riikidevahelisi erinevusi kiirtestide katsetulemustes, mille võib tingida metoodika ja uuringugruppide varieeruvus.

Valitsus otsustas eelmisel nädalal eraldada terviseametile 4,8 miljonit eurot koroonaviiruse testimiseks, millest 2,5 miljonit eurot PCR-testide prognoositust suurema kulu katmiseks ning 2,3 miljonit eurot antigeeni testide soetamiseks. Terviseametile eraldatud lisaraha võimaldab jätkata senise suuremahulise ja regionaalselt kättesaadava testimisega – testida kõiki haigussümptomitega inimesi, võimaldada testimist reisilt tulnutele tööle naasmiseks ning vajadusel teha ka laustestimisi. Antigeeni testid võimaldavad kiiremini tuvastada võimalikke nakatunuid erinevates asutustes ja kollektiivides, kus on vaja teha laustestimisi, näiteks hooldekodudes, koolides ja mujjalt, teatas valitsuse pressiteenistus.

Tulemused novembri lõpuks, testid kohal jaanuari lõpuks

Terviseameti peadirektori asetäitja Härma ütles ERR-ile, et Eestis tehtava valideerimise tulemused peaksid selguma novembri lõpuks.

Kui Euroopa Liidu ühishange kulgeb plaanipäraselt peaksid antigeeni kiirtestid meieni jõudma jaanuari lõpuks.  

Härma selgitas, et terviseamet hinnangul sobiksid antigeeni kiirtestid kasutamiseks näiteks lähikontaktsete jälgimisel, kuna test on tundlik aktiivse haigestumise alguspäevadel ehk ajal, mil inimene ootab lähikontakti järgselt, kas ta osutub positiivseks või mitte.

"Seega oleks terviseameti hinnangul antigeeni kiirteste otstarbekas kasutada näiteks hooldekodus, koolis või mujal asutustes, kui kollektiivis on viibinud haigestunud isik. Sellisel juhul tuleks esmane kontaktijärgne test teha PCR-meetodil ja järgnevad testid siis antigeeni testiga," ütles Härma. Lisaks võidakse hakata kiirteste kasutama inimeste puhul, kelle tööks on regulaarne testimine vajalik. Sellised oleks näiteks arstid, hoolekande töötajad, vangivalvurid.

Rae lisas, et antigeeni kiirtestide kasutamist võiks kaaluda sümptomitega inimestel piirkondades, kus on kõrge nakatumine ehk kus viiruse levimus 20 protsenti  ja rohkem; olukordades, kus on suur tõenäosus, et inimene võib olla nakatunud, näiteks lähikontaktide puhul ja haiguskolletes ning laiaulatusliku testimise läbiviimisel kõrge nakatumisega piirkondades; tervishoiuasutustes haigete vastuvõtmisel ja sümptomaatiliste patsientide eraldamisel (triaaž); tervishoiu- ja hoolekande, vanglate ja muude asutuste personali testimisel, kus on vajalik regulaarne testimine 2-3 päeva tagant ja on kõrge nakatumise risk.

"Samas ei sobi WHO hinnangul antigeeni kiirtestid piiridel sümptomiteta inimeste skriinimiseks," märkis Härma.

Usaldusväärsest piiridel kiirtestimise käivitamisest on eriti huvitatud lennufirmad, mis näevad selles üht võimalust suurema mahuga lennuliikluse taaskäivitamiseks.

Euroopa Liit arutas koroonapandeemiast jagusaamist

Euroopa Liidu valitsusjuhid pidasid neljapäeval video vahendusel Ülemkogu, mille üheks keskseks teemaks oli koroonaviirusega võitlemine Euroopas.

Ehkki peateema oli koroonavaktsiinide kasutuselevõtmine, puudutati ka kiirtestide teemat. Peaminister Jüri Ratas rõhutas valitsuse pressiteenistuse vahendusel, et testimismeetodite puhul on väga tähtis, et need oleksid usaldusväärsed. "Antigeeni kiirtestide toimivus on väga erinev, seega tuleks liikmesriikidel kokku leppida ühistes standardites ja kriteeriumites nende testide valikul ja kasutamisel. Eesti on alustanud antigeeni kiirtestide toimivuse kontrollimist ning oleme valmis oma tulemusi jagama ka teiste riikidega," sõnas ta.

Nii Ülemkogu eesistuja Charles Michel kui Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen rõhutasid koroonakriisist väljumisel koostööd riikide vahel ning järskude sammude vältimist.

"Me peame õppima minevikust ja oleme ettevaatlikud piirangute leevendamisel. See peab olema astmeline. Me kõik tahame tähistada aastavahetust, aga turvaliselt," ütles Michel.

Tervishoiu küsimused on Euroopa Liidu aluslepingutest lähtuvalt riikide pädevuses.

Koroonatestid jagunevad kaheks  

COVID-19 testid võib mõõtmisprintsiibi järgi liigitada kahte rühma.

Esimesse rühma kuuluvad need, mille abil  tuvastatakse SARS-CoV-2 viirus - sellised on antigeenitestid ja PCR testid. Teises rühmas on sellised testid, mille abil tuvastatakse varasem viirusega kokkupuude ehk otsitakse antikehasid -  need on antikehatestid.

Esimesel juhul tuvastatakse viiruse geneetilist materjali (PCR-testid) või siis viiruse komponente, näiteks pinnavalke (antigeenitestid). Neil mõlemal juhul võib analüüsitulemuse saada tavapärasest laboratoorsest metoodikast kiiremini, näiteks 20-40 minuti jooksul ja seetõttu nimetatakse neid selguse mõttes "kiirtestideks". Reeglina on sellisel juhul tegemist üksiktestiga, ehk POC testiga (ingl. keelne lühend patsiendilähedane test (Point-Of -Care-Testing), mis ei nõua keerukat laborisisseseadet ja tehakse patsiendi juures.

Sellised kiiremad PCR-testid võeti juba kevadel koroonaviiruse esimese laine ajal kasutusele haiglates.