Eriolukorra halvav mõju tekkis Eestis märtsi keskpaigast, kuigi mõnes valdkonnas oli tardumist tunda varemgi. Nii annavad märtsi andmed pigem vaid esimesi hoiatavaid vihjeid, mis majanduses edasi juhtuma hakkab.

"See on esmakordne võrreldes eelmiste aastate sama perioodiga, kus märtsis toimub töökohtades langus. Tavaliselt hakkab märtsis ikkagi töökohti juurde tulema, hooaja tööd ja sellised, pigem on töökohtade arv suurenemas, siis nüüd on see esimest korda langenud," kommenteeris MTA analüütik Imbi Kaunismaa.

Võrreldes eelmise kuuga oli märtsis ühtekokku 5300 töökohta vähem, arvud ei ole küll veel suured. Majutuse ja toitlustuse sektoris näiteks vähenes töökohtade arv nelja protsendi ehk tuhande võrra. Sama palju kadus töökohti töötlevas tööstuses, mis on aga üks protsent selles sektoris.

"Väga suur tasumata maksude osakaal on tekkinud toitlustussektoris. Teistpidi sellistes suuremates sektoritest majanduse jaoks on löögi all töötlev tööstus, info ja side, kaubandus. Need on kõik mõistetavad sellega, et äripartnerid tõmbavad oma tegevust koomale, kauplused on suletud ja mitmed muud sellised teemad kahtlemata mõjutavad meid," selgitas MTA peadirektor Valdur Laid.

Eesti ettevõtjad on olnud tublid maksjad ja enamasti makstakse deklareeritud summad ära pea sajaprotsendiliselt. Nüüd on maksuamet aga peatanud maksuvõlalt intressi arvestamise ja sellest võimalusest haaratakse kinni. Pealegi ei alusta maksuamet uusi sundtäitmisi ja on võlamenetluses paindlik.

"Maakondadest tuleb peamiselt esile Saaremaa, kus on pea 18 protsenti tasumise kohustusest tasumata. See on päris palju suurem, kui teistes maakondades ja sealt jookseb ka see majutuse ja toitlustuse pool välja - seal on toitlustus- ja majutusettevõtetest lausa 90 protsenti tasumata, pea kõik Saaremaa toitlustus- ja majutusettevõtted on kasutanud seda võimalust," ütles Kaunismaa.

Vahur Laid ütles, et MTA-l ei ole praeguses kriisis piisavalt andmeid aasta lõpuni ulatuva maksude alalaekumise prognoosi koostamiseks.

Laid rõhutas, et ameti fookus on käesoleval ajal võimalikult kõrge maksulaekumise ja seda toetavate meetmete paindlikkuse tagamisel.

Keerulisel ajal panustab maksuamet võitlusesse pettuste ja ümbrikupalgaga, ka tehakse agaralt koostööd riiklikke toetusi maksvate asutustega. Mõistagi rõhutab amet, et deklaratsioon tuleb esitada ka siis, kui ettevõte õigeaegselt makse tasuda ei suuda, sest see aitab riigil aru saada, milliseid toetusmeetmeid oleks vaja.

"Kui teada on, et kui praegu tekib väga paljudel ettevõtetel probleeme oma maksukohustuste täitmisega, siis sellisel juhul see, et deklaratsioonid on olemas ja hea koostöö maksuametiga käib ka siis, kui tegelikult ei ole raha maksude tasumiseks, see on eeldus, et meiega kokku leppida soodustingimustel ajatamisi, mida riik omapoolselt on võimaldanud," ütles Laid.

Võrreldes veebruariga vähenes palgafond märtsis 0,3 protsendi ehk kahe miljoni euro võrra. Samas MTA strateegilise analüüsi valdkonna peaspetsialist Imbi Kaunismaa sõnul see summa miinusesse ei jää, kui ülejäänud deklaratsioonid esitatakse.