Andri Arula: riiklik külmarve ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Andri Arula
Andri Arula Autor/allikas: Erakogu

Kas eriolukorra lõpp 18. mail peaks saama algava ranguse päevaks? Kas varasemalt riigi maksutuludesse olulise panuse andnud turismi-, teenindus- ja toitlustusettevõtted ei vaja nüüd suuremat toetust, kui seda on EAS-i või KredExi vahendatavad abipaketid, küsib Andri Arula.

Reserveerides restorani sündmuseks määrab kunde eelnevalt menüü, muusika ja tasu. Sõlmitakse kokkulepe. Tasumisel üldiselt menüü õigsuse või muusika vastavuse üle enam ei vaielda, aumehed peavad tavaliselt lepetest kinni.

Lihtsustatud näidet võiks laiendada riigilegi. Oleme sõlminud omavahel leppe, et ühed juhivad ja kehtestavad reeglid, mida teised lähtuvalt leppest täidavad. Eriti oluliseks muutuvad kokkulepped ja nendest kinni pidamine kriisiolukorras.

Juhtide poolt kehtestatud reeglid on enim räsinud väikeettevõtjaid. Pisikesed toitlustus- ja majutusettevõtted, juuksurid, taksojuhid, kogu teenindus- ja turismisektor on saanud lööke, millest väljuvad vaid tugevamad. Ning arvestades arenguid viimasel ajal tekib küsimus, kas väljuvad needki.

Mitmed ettevõtjaid tabas toreda üllatusena kiri maksuametilt, milles meeldivalt meenutati, et kriisiajalgi on maksud tasumiseks ja 18. mail eriolukorra lõppedes hakkab amet makse uuesti sisse nõudma. Abina pakuti kirjas võimalust vastutuleku korras võlgnevus ajatada.

Sõnumit võimendas 8. mail "Terevisioonis" esinenud maksu- ja tolliameti võlahalduse valdkonna juht Liina Jõõts, kelle sõnade järgi tekkis eriolukorra ajal Eestis 8800 ettevõtet, mis jätsid maksud tasumata. Rõõmusõnumina kõlas maksuametniku suust võimalus intressimäära soodustuseks kuni sada protsenti järgmise aasta lõpuni.

Kõige jõulisemalt kõlas telesaates aga väide, et amet hindab maksuvõlgnevuse sissenõudmisel võlgniku jätkusuutlikkust. Hinnatakse, kas ettevõte võib turul jätkata või mitte.

Tegemist pole küll plaanimajanduse juurutamise, kuid riikliku ülereguleerimisega kindlasti. Nimelt tunnistas maksuametnik, et turismisektoris võivad rahavood taastuda mõnel puhul alles sügiseks. Ehk antakse aru - eriolukorra lõppemine 18. mail ei ole valdkonnas käivet taastavaks imevitsaks. Vaatamata sellele soovivad juhid ettevõtjailt raha, mida hoolimatult laristatakse õlitehase rajamiseks või laevafirma sisuliseks subsideerimiseks.

Jõõtsi sõnul on 8800 ettevõttelt eriolukorra ajal jäänud saamata pea 90 miljonit eurot. Vaevalt, et suur hulk võlgnikest suudab isegi ajatatud võlgnevuse riigi ees soovitud 12 kuu jooksul tasuda.

Järgneb pankrottide laine, mis toob kahtlemata kaasa suurema arvu koondatuid, kui seda oleks olnud laevafirma puhul. Korrutage kas või pool makseraskustesse sattunud ettevõtteist keskmiseks töötajate arvuks oleva seitsmega ning saate tulemiks hirmuäratava 30 800. Ja ometigi võidab riigilt üks suure likviidsuslaenu, teistele pakutakse närimiskondiks ajatamist.

Tulevikku arvestavad ja rahvuse ning ettevõtluse säilimisest hoolivad juhid valitsuses peaksid abipakettide loomisel rohkem vaatama väikeettevõtja poole. Ilma igasuguse irooniata, kuid rahandusminister võiks ju ometigi isiklikust kogemusest mäletada väikeettevõtte juhi üldsegi mitte kerget leiba.

Kõige lihtsam on kuulutada välja pankrott. Tühja neist võlausaldajaist, põrgusse töötajad, las riik hoolitseb. Tühjade pihkudega jäävad tarnijad, tootjad saavad vastu pükse, tekib doominoefekt, mis lõpuks puudutab kogu riiki.

Kerkibki küsimus, kas eriolukorra lõpp 18. mail peaks saama algava ranguse päevaks? Kas varasemalt riigi maksutuludesse olulise panuse andnud turismi-, teenindus- ja toitlustusettevõtted ei vaja nüüd suuremat toetust, kui seda on EAS-i või KredExi vahendatavad abipaketid, põhimõttel kes ees see mees ning millest paljud on juba pidanud suud puhtaks pühkima?

Abiks oleks paindlikum maksupoliitika, mis arvestataks ka reaalset olukorda turul. Meie väikeettevõtjatena muutsime riigi korraldusel oma menüü ja muusika. Nüüd ootame riigilt kokkuleppest kinnipidamist mitte maksuameti hinnangut turul jätkamise võimalikkuse kohta. 


ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: