Laid ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et MTA eesmärk on olnud ja on siiani kasvatada vabatahtlikku maksude maksmist.

"Eestil on väga head eeldused olla vabatahtliku maksukuulekuse poolest tõesti väga juhtiv Euroopa või isegi maailma riik. Sellepärast, et eestlased tunnetavad väga-väga suurel määral, et maksutasumine on üks nende kodanikukohustus," ütles Laid.

Maksusüsteem on seda parem, mida lihtsam ja ühetaolisem ta on, sõnas Laid. Ta lisas, et paljud hiljutised otsused on aga süsteemi lihtsusest kõrvale viinud.

Selged sihid ümbrikupalga vähendamisel

Laid ütles, et MTA üheks peamiseks prioriteediks on olnud ümbrikupalkade maksmise vähendamine ning 2018. aastal seati eesmärgiks 2021. aastaks ümbrikupalkade hulka kaks korda vähendada.

"Tegelikult meie ei tea, millistes konkreetsetes ettevõtetes makstakse ümbrikupalka, küll on aga ettevõtete ja inimeste kohta ohtralt andmeid, /---/ nende põhjal tekib ettekujus, mis on normaalsus," ütles Laid ja lisas, et kui näiteks mõnes ettevõttes makstakse kaks korda vähem palka kui sarnase suuruse ja mahuga firmas, tekib ümbrikupalga maksmise kahtlus.

Laid selgitas, et MTA huviorbiiti sattunud ettevõtetele tehakse erinevaid järelevalvetegevusi, neid näiteks "nügitakse" või teostatakse otsene maksukontroll. Ümbrikupalga maksmine on Laidi sõnul ennekõike ettevõtete, mitte eraisikute probleem.

Kõige tüüpilisematel juhtudel makstakse ümbrikupalka 20—29-aastasele meesterahvale, kellel on põhi- või keskharidus, tema leibkonnaliikmete sissetulek kuus on alla 500 euro ning ta töötab toitlustuses või veonduses, selgitas Laid.

Maasikakorjajad ei ole kõige suurem murekoht

Laid ütles, et MTA selgitas rahandusminister Martin Helmele, et hooajatöölistel on küll maksude tasumisega probleeme, kuid maasikakorjajaid on ametlikult arvel juulis ainult 900.

"Maasikakasvatajad ja ka teise hooajapõllutööde ettevõtjad on meie tähelepanust teadlikud," ütles Laid ja lisas, et selle teemaga on tegeletud väga aktiivselt juba pea neli aastat.

Pärast koroonakriisi tuleb ettevõtjatele anda õhku

Koroonakriisi tõttu tekkinud maksuvõlglaste hulk on Laidi sõnul jõudsalt vähenenud ning 2/3 neist on oma võla ajatanud ja peab ka maksegraafikust kinni. Lisaks on Laidi sõnul neil ettevõtetel, kelle maksuprobleemid tekkisid pandeemia tõttu, võimalik maksta ajatatud makse tagasi nullintressiga.

"Maksud tulevad riigile sellest, et meie ettevõtetel läheb hästi ja edaspidi veel paremini," ütles Laid ja lisas, et paindlikkus maksude tagasimaksmise osas on ettevõtjatele hädavajalik hapnik.

Laid sõnas, et pärast kriisi on oluline hoida ärikeskkonda puhtana ja valmis tuleb olla erinevate kuritarvitamiste ärahoidmiseks, mis võivad kaasneda, kui mõni ettevõte kustutatakse.

Laid lahkub maksu- ja tolliameti peadirektori ametist 15. septembrist ning siirdub tööle erasektorisse.