Madise sõnul jäid Eesti juhid viiruse Euroopasse jõudes keerulisse olukorda, sest algas üle riigipiiride rulluv võistlus, kes suudab kiiremini karme piiranguid kehtestada. "Ehk oli ka sotsiaalmeedia mõju, et kui kuskil teises riigis on midagi kehtestatud, mida eesti keeles tõlgiti, et eriolukord, siis küsitakse, et aga miks meil midagi ei ole. Otsustajad olid väga keerulises seisus, sest inimesed tahavad käega katsutavaid lahendusi," rääkis Madise.

Madise sõnul oli keeruline selgitada, et see, mis lühiperspektiivis on ehk õige ei pruugi hiljem kõige targem lahendus tunduda. "Kui võtad viirusega kohanemisega küsimuse üleüldse, et ta kahjuks ei kao ära, siis tuleb vaadata pikka perspektiivi, aga katsu seda (inimestele) seletada. Nõudmine, et tuleks eriolukord ja hästi karmid piirangud, oli väga jõuline. Kas see oli õige, ei saa me iial teada," märkis õiguskantsler.

Madise sõnul on piirangud kurnanud nii poliitikuid, ametnikke kui ka tavakodanikke, kuid piirangutele käega löömine või liigvarajane leevendamine võib anda soovimatuid tagajärgi.

"Praegu on näha inimeste kirjavahetusest õiguskantsleriga tohutut tüdimust, on väga palju kaebusi piirangute kohta ja võib tulla see hetk, kus inimesed pole enam motiveeritud piirangutest kinni pidama. Ja nüüd on raske seletada, et piirangutega on nakatunuid kardetust vähem, aga see ei tähenda, et asi on kontrolli all ja ei tekiks uut viiruse plahvatuslikku levikut. Praegu ei ole mõistlik vanamoodi elama hakata, kontakte ja nakkuse levitamist tuleb vältida veel päris pika aja jooksul. Kui nakkuskolded tagasi tulevad, siis pole otsustajatelt mõistlik nõuda uuesti kõige kinni keeramist," rääkis Madise.

Õiguskantsleri jaoks on liikumispiirangute puhul suurimaks probleemiks Hiiumaa ja Vormsi, mis mõlemad suleti ennetavalt, et Saaremaad laastav viirus teistele suursaartele ei jõuaks. Madise sõnul näitab õiguskantsleri majja tulnud kaebuste hulk, et paljud inimesed on raskes seisus. "Ma loodan, et need piirangud hakkavad lõdvenema," nentis ta.

Uuringud näitavad, et kuni 40 protsenti küsitletutest soovib praeguste piirangute karmistamist. Madise hinnangul on see soov inimlik ja tuleneb ettekujutusest, et viirusest saab lahti ja saab edasi elad nii, nagu poleks midagi juhtunud.

"Ma usun, et niipea, kui inimesed saavad aru, et seda ei saa, siis hakkab ka suhtumine muutuma. Sellest viirusest kahjuks ei saa lahti," märkis Madise.

"Kui saab olema ravi ja vaktsiin, siis läheb olukord kergemaks. Praegu on teadlaste hinnang, et piirid kinni ei jää ja see viirus on niivõrd nakkav, et isegi kui kehtestada väga jõhkrad piirangud, ebainimlikud käsud ja keelud, siis võib-olla korraks likvideerid selle kolde ja varsti on ta ikkagi tagasi," rääkis õiguskantsler.

Saatejuht Anvar Samosti hinnanguga, et ta pole täheldanud, et poliitikud tahaks eriolukorda ära kasutada ja piiranguid pikendada, Madise nõustus.

"Mulle paistab ka, et kõik hakkavad väsima. Veebruari lõpust alates pole kellelgi (ministritel, ametnikel) olnud puhkepäeva ja niimoodi ka kõige parem inimene lõputult ei jaksa," ütles Madise.

Eriolukorra vältimiseks tuleb seaduseid muuta

Et uus nakkuskolle tekib, on Madise sõnul möödapääsmatu. See tähendab, et eriolukorra kehtestamise vältimiseks tulevikus peaks seadustes võimalikult selgelt ja lihtsalt sõnastama, millised õigused on riigiametitel näiteks nakkuspuhangu ohjeldamiseks. Praegu koostab riigisekretäri juhitav töörühm analüüsi, milliseid piiranguid saab ilma eriolukorrata kehtestada.

"Mina oleks kirjutanud need võimalused seadusesse sisse, ilma keerukate konstruktsioonideta. Et iga inimene, iga ettevõtja saab aru, mis sellise olukorras saama hakkab ja iga terviseameti ametnik võtab seaduse ette, et sellises olukorras see ööklubi läheb kinni, see tehas desinfitseeritakse. /.../ Minu hinnangul on see kõik tehtud liiga keeruliseks ja seda olukorda riigisekretär praegu ka lahendab," ütles Madise.

Õiguskantsleri hinnangul on ka praegu terviseametil olemas õigused erinevaid käske ja keelde jagada, näiteks keelata ürituste toimumist ja sulgeda koole.

"Minu hinnangul on ka praegu see võimalus olemas, aga see tuleb kolme seaduse kombineerimisest, aga on mõned juristid, kes vaidlevad vastu. /.../ Seaduses on öeldud, et seda on õigus teha vaid eriti ohtlike nakkushaiguste korral. Haiguste kohta on kinnine nimekiri, aga see võiks kehtida väga nakkavate ja tervist kahjustavate nakkushaiguste puhul," rääkis Madise. "Minu soovitus oleks nakkushaiguste seadusesse lihtsate sõnadega kirjutada, kes ja mida tohib mis asjaoludel teha, niis et sellest saavad aru üliõpilased, restorani omanikud, ajakirjanikud ja ametnikud."