Tuhanded korteriühistud on hädas üldkoosoleku korraldamisega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1587626580000 | amCalendar}}
Kortermajad Talinnas.
Kortermajad Talinnas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tuhanded korteriühistud, mis tegutsevad veel vana põhikirja järgi, on hädas kohustusliku üldkoosoleku korraldamisega, sest eriolukorras füüsilise koosoleku asendamiseks kirjalikuga on vajalik kõigi elanike nõusolek, mis pole saavutatav. Neid ei aita ka riigikogus kiirkorras vastuvõtmist ootav uus seaduseelnõu, mis ühistutele elektroonilise koosoleku pidamise võimalust loob, sest kvoorumi nõue jääb täitmata.

Eriolukord paneb raskesse olukorda ka tuhanded korteriühistud. Juuni lõpuks on vaja ära esitada majandusaasta aruanne ja uus majanduskava, ent füüsiline koosoleku kokkukutsumine on praegu keelatud. Selle asemel tuleks üldkoosolek teha kirjalikult, mille jaoks justiitsministeerium praegu kibekiirelt ka uut seadust menetleb, mis seda võimaldaks.

Kahvlis on aga need ühistud, mis tegutsevad veel vana põhikirja alusel, kus on nõutud koosoleku formaadi muutmiseks kõigi elanike nõusolek. Iseäranis suuremates kortermajades kipub arvamusi olema sama palju kui kortereid, nii et kõigi nõusolek pole mõeldav.

Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige, jurist Urmas Mardi ütleb, et ta saab iga päev umbes 70 telefonikõnet, mis suuremal või vähemal määral seotud sellest olukorrast tõukuva murega.

"Eile kolm korda laadisin telefoni," tõdeb ta kõnedetulva ilmestamiseks. "Ühistud on täna suures mures. Eriolukorras ei ole seda olukorda puudutavat õigusakti muudetud. Tean, et ministeeriumis ka menetluses erinevate ühinguõigust puudutavate seaduste muutmine. Meie sinna oma ettepanekud tegime, kaasaarvatud ka selles olukorras. Ei oska öelda, kas leitakse lahendus."

Ta on teinud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning justiitsministeeriumile kokku kolm ettepanekut, mis tõukuvad peamistest praeguses olukorras väljajoonistuvatest probleemidest, kuid pole näinud, et muresse tõsiselt suhtutaks.

Neist peamine on lahendada koosoleku kokkukutsumine koosolekut kokkukutsumata. Kui ühistu põhikirjas on säte sees, et kirjaliku koosoleku poolt peab olema sada protsenti liikmetest, siis uue seaduse jõustumisel need ühistud tõenäoliselt otsuseid vastu võtta ei saagi, sest sellist olukorda suuremates kortermajades polegi võimalik saavutada.

"Keegi on alati vastu," teab Mardi.

Uue, alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva põhikirja alusel tegutsevates ühistutes seda probleemi pole, sest sealt on sajaprotsendilise nõusoleku nõue välja võetud. Toonase seadusemuudatusega tekkis automaatselt 11 000 ühistut, mis alustasid kohe uue põhikirjaga. Ka vanematel ühistutel soovitati uus põhikiri üle võtta, aga kõik pole seda teinud. Väiksemate ühistute jaoks, kus lihtsam konsensust leida, pole see ilmselt probleemiks, ent suuri ühistuid, kes nüüd selle tõttu konsensust ei saavuta ja koosoleku korraldamisega hädas on, võib Mardi hinnangul olla julgelt üle 3000.

Kui ühistu leiab üksmeele või tegutseb uue põhikirja alusel, sõltub juba loovusest, kuidas füüsiline koosolek kirjaliku või virtuaalsega asendada.

"Põhiline, et suudad välja saata üldkoosoleku otsuse projekti, kus inimene saab märkida ristiga, mille poolt on ja mille poolt mitte. Üldpostkasti saab näiteks anda oma otsuse, teised võivad seda teha arvuti teel," soovitab ta.

Neil, kel aga koosoleku pidamine ei õnnestu, on veel kaks pealmist probleemi, mis peavalu valmistab.

Neist üks puudutab juhatuse liikmete volituste lõppemist. Kui mõnes ühistus peaksid näiteks maikuus juhatuse liikmete volitused lõppema, aga koosolekut kokku kutsuda ei saa, et uued juhatuse liikmed valida, mis siis saab? See küsimus vajab lahendamist, ilma et ühistute juhatused hoolsuskohustuse täitmatajätmise eest trahvida saaksid.

Renoveerimislaenu võtmist ei saa kinnitada

Teine suurem probleem puudutab majandusaasta aruannete esitamist ja majanduskava koostamist. Kui see tegemata jätta, sest ei saa koosolekut kokku kutsuda, ähvardab ühistut trahv.

Koosolekuid pidada on aga vaja. Riik on ühe abimeetmena otsustanud ühistutele võimaldada saja miljoni euro eest renoveerimislaenu. Sellegi kinnitamine aga eeldab koosoleku pidamist, sest kui ühistul on vaja laenu võtta, peavad elanikud selle kinnitama. Nii seisavad ka need otsused ootel, nagu ootavad ühistutelt otsuseid ehitajad, kes on tööga juba arvestanud, aga puudu on veel ühistult viimane, kõige olulisem ehk üldkoosoleku otsus, mis protsessi ametlikult käima lükkaks ja töödega alustamist võimaldaks.

Või siis sooviks ühistu praegu koridore desinfitseerima hakata, sest terviseameti andmetel on nakatumised leidnud aset ka koridoride ühispindadelt, aga tahavad üldkoosolekult kuludele kinnitust, sest sage desopesu on kulukas.

Nõnda ei teagi ühistud, mida teha - kas riskida tervise ja eriolukorra rikkumise eest saadava trahviga ning ikka koosolek maha pidada, kui proua korterist number 57 ja härra korterist number 71 pole nõus kirjaliku koosolekuga ja nõuavad näost näkku kohtumist, või lükata koosoleku pidamine edasi, nagu näeb ette eriolukord, ja riskida trahviga andmete esitamata jätmise eest. Halvad variandid mõlemad.

"Sõltumata selllest, mis on tänane olukord, ükski koosolek ei tohi olla tähtsam kui rahva tervis," paneb Urmas Mardi siiski südamele. "Ei ole veel kuulnud, et kedagi trahvitakse majandusaasta esitamata jätmise eest."

Mardi ütleb, et palju küsitakse ka, kas ühistutel on õigus arveid väljastada, kui uut majanduskava pole vastu võetud.

"Juhul, kui pole kehtestatud uut majanduskava, võetakse aluseks eelmine. Ühistu saab rahulikult tegutseda," kinnitab ta.

"Ühistute enda probleem"

Küll aga on ta hämmingus justiitsministeeriumi kiirelt esitatud seisukohast.

"Põhikirja küsimuses öeldi, et see on ühistute enda probleem, et pole oma põhikirju muutnud. Väga halvustav suhtumine. Peaks ikka inimesi aitama, mitte aasima, et ise oled loll, et kunagi sellise punkti sisse panid. Ei tea, kas seda kirjutati emotsiooni ajel või selle punktiga tegeldakse ka," on ta murelik.

Ametnik, kes sellist seisukohta väljendas, on uue korteriomandi ja korteriühistu seaduse eelnõu autor, justiitsministeeriumi eraõigustalituse juhataja Vaike Murumets.

Temaga rääkida ERR-il ei õnnestu. Justiitsministeeriumi pressiesindaja selgitab, et justiitsminister on neljapäeval riigikogu õiguskomisjonis uut eelnõu tutvustamas, järgmisel nädalal loodetakse see esimesele lugemisele saata.

"Plaan on algusest peale see, et võimalused loodaks võimalikult kiiresti, et saaks kõik vajalikud koosolekud elektroonilisel teel maha pidada. Seadus annab võimaluse, aga eriolukord on see, mis praegu keelab neid füüsilisi koosolekuid pidada. See ei tähenda, et kui eriolukord läbi saab, siis peaks neid elektrooniliselt tegema. Seda teeb see, kes on pädev kosoolekuid kokku kutusma. Seadus ei saa kohustada," ütleb Kertu Laadoga.

Vaike Murumets selgitab kirjalikult juurde, et korteriühistutel on ka praegu olemas võimalus teha otsuseid ilma koosolekuta ja seda aktiivselt ka kasutatakse. Ta jätab kõrvale asjaolu, et see puudutab ikkagi ühistuid, kus pole konsensuse nõuet ehk uue põhikirja alusel tegutsejaid, eeldusel, et suures kortermajas konsensuse saavutamine on võimatu, nagu ütleb Urmas Mardi.

Murumets näeb sellistele ühistutele võimalust vaid koosolekute füüsilise korraldamise luba ära oodata.

"Võib eeldada, et vähemalt juuniks on olukord niipalju leevenenud, et saab ka päris koosolekuid pidada. Kui mitte siseruumides, siis vähemalt õues," lohutab Murumets. "Teoreetiliselt saab kohtu registriosakond aruande esitamata jätmise eest trahvida nii juriidilist isikut kui ka tema juhatuse liiget. Eelduslikult aga kohus arvestab ka asjaolusid."

Ta teatab, et kui tõesti ei õnnestu aruannet õigeks ajaks kinnitada - näiteks kutsutakse juunis koosolek kokku, kuid vajalikku kvoorumit täis ei tule ja korduskoosolekut enne juulit korraldada ei jõua -, siis põhimõtteliselt on võimalik saata registripidajale teade selle kohta, et aruande esitamisega hilinetakse.

"See ei ole taotlus tähtaja pikendamiseks, sest registripidaja ei saa seaduses määratud tähtaega pikendada, aga ta saab asjaolusid arvestada ja trahvi mitte määrata," pakub Murumets välja.

Justiitsministeerium leiab, et selline probleem saab olla ainult nendel korteriühistutel, mille põhikirjas on korratud mittetulundusühingute seaduse sätet, mis reguleerib otsuse tegemist ilma koosolekut kokku kutsumata ja mille kohaselt on sellisel viisil otsuse tegemiseks vajalik kõigi ühistuliikmete nõusolek. Varem kohaldus see säte ka korteriühistutele, aga mingit vajadust või nõuet seda sätet põhikirjas korrata ei ole olnud ja enamikul korteriühistutel sellist sätet põhikirjas ka ei ole. Seega ei puuduta see kõiki korteriühistuid, kes on põhikirja vastu võtnud enne praegu kehtiva seaduse jõustumist aastast 2018, vaid ainult osa neist.

"Oleme alati juhtinud tähelepanu sellele, et põhikirjas peavad olema ainult need küsimused, mille kohta soovitakse seadusest erinevat regulatsiooni. Seaduse sätete kopeerimine põhikirja võibki viia olukorrani, kus seaduse muutmisel ei saa ühing uut regulatsiooni ilma põhikirja muutmata kasutada, sest eelkõige tuleb lähtuda põhikirjas ette nähtud reeglitest," ütleb Murumets.

Urmas Mardi aga nendib, et paraku tegutseb ka ühistuid, kel põhikirjad veel 1996. aastastki. Ainuüksi Pärnus on ta nõustanud kolme sellist korteriühistut, kes nüüd koosoleku korraldamisega jännis on. Üle Eesti on neid ilmselt üle 3000.

Seega kiiruga vastu võetav seadus jätab eelnõu kohaselt vana põhikirja alusel tegutsevad ühistud praegu hätta, kui just õiguskomisjon või riigikogu saal seda täiendama ei soovi asuda.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: