Eamets: mida kauem karantiinis istume, seda sügavamaks majanduskriis kujuneb ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Tartu Ülikool

Mida kiiremini me ühiskonna avame, seda kiiremini saab kohalik majandus tegutsema hakata, kuid iga nädal eriolukorda suurendab meie SKP langust, leiab Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets.

"Kui sügav majanduskriis tuleb, sõltub sellest, kui kaua me eriolukorda ja ühiskonna lukustamist edasi hoiame. Mida kiiremini ühiskonna avame, seda kiiremini saab kohalik majandus tegutsema hakata. Iga nädal sulgemise pikenemist mõjutab meie SKP langust. Ehk mida kauem karantiinis istume, seda sügavamaks majanduskriis kujuneb. Ja sellele lisaks tuleb mõne kuu pärast viitega majandusmõju väljast," rääkis Eamets Vikerraadio saates "Reporteritund".

Ta selgitas, et väline majandusmõju tuleb viitega, sest kui meie võrdleme end Soome ja Rootsiga, siis Rootsi Saksamaaga. Ehk Saksamaa mõjud jõuavad esmalt Rootsi ning sealt edasi Soome ja Eestisse, mis toobki kaasa ajalise viivituse.

Eamets rääkis, et need ettevõtjad, kes on tegelenud ja investeerinud erinevatesse valdkondadesse, neil suurem võimalus ellu jääda ja toime tulla.

"Aga me näeme pankrottide lainet ja oleks naiivne arvata, et selles kriisis läheb teisiti. Kõige suurem oht ühiskonnale on, kui inimesed kaotavad töö. Aga arveid on vaja maksta ja poes käia ja töö kaotanud inimesi on ka vaja üleval hoida. Ja kui inimesed ei jaksa arveid maksta, siis kannatavad ka need firmad, kellele nad teenuseid maksavad. Me ei tohi inimestel lasta vaesuda. Seetõttu on hõive säilitamine selles kriisis võtmeküsimus," leidis Eamets.

Professor märkis, et osa riike on n-ö helikopteritelt asunud jagama raha inimestele toimetulekuks, kuid mõistlikum on ettevõtete toetamise tee, mida ka Eesti on praegu läinud. Selle juures on oluline, et toetused ettevõtetele oleks sihitud, kuigi alati leidub ka nende kuritarvitamisi.

Eametsa sõnul on olukorras, kus laenu antakse soodsalt, kus Eesti laenukoormus on pea olematu ja kus kõik teised riigid võtavad laenu, on ka Eestil mõistlik ja ratsionaalne seda teha.

"Muidugi peab vaatama, kuhu laen läheb. Kui võtta laenu selleks, et maksta pensione välja, siis see on libe tee. Püsikulutusi ei tohi laenuga teha, sest siis satume Kreeka teele ehk peame igal aastal hakkama selleks laenu võtma. Kui võtame laenu investeerimiseks, nii taristusse või inimkapitali, siis need on tulevikku suunatud kulutused ja kasvatavad pikas perspektiivis riigi konkurentsivõimet."

Eesti poliitiline filosoofia on kapitaalselt muutunud

Eamets võrdlest praegust kriisi kümne aasta tagusega ja ütles, et Eesti poliitiline filosoofia on selle ajaga kapitaalselt muutunud.

"2009. aastal rääkisime kärpimisest ja sel oli kindel eesmärk: meil oli vaja ära täita nõuded eurole üleminekuks ja saada eelarve korraks tasakaalu. Täna me suurest kärpimisest ei räägi, vaid käitume nii nagu vanad Euroopa liikmesriigid eelmise kriisi ajal, kes laenasid raha oma ettevõtetele."

Kui Eesti hakkaks praegu taas jõuliselt käitum, samas kui teised riigid võtavad laenu, siis tõmbaks me Eametsa sõnul kriisi veelgi sügavamaks.

"Kui me käituks nii nagu 2009. aastal, siis langesid Euroopa riikides majandused kolm-neli, mõnes ka viis-kuus protsenti, aga meil 15 protsenti. Sel oleksid oma sügavad sotsiaalsed tagajärjed. Ma ei näe võimalust suures ja seotud supikatlas, et Eesti teeb oma nurgas paksemat suppi. Me oleme omavahel nii seotud ja kui kõik laenavad, siis tuleb meil seda sama teha."

Eamets prognoosis, et kuigi majandusse pannakse raha juurde, siis hüperinflatsiooni, vähemalt Euroopas, see kaasa ei too. Kuid me võime näha pikka ja vinduvat hinnatõusu.

Järgmises toetuste paketis on olulised investeeringud

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht Katrin Höövelson rääkis, et n-ö esimese laine abimeetmed peaksid tagama, et oleks võimalikult palju raha majanduses.

"Et ettevõtted oleksid likviidsed ja inimestel sissetulekud. Kui kriis majanduses pikemalt kestab, siis ühel hetkel kajastub see kõikide inimeste toimetulekus ja rahakotis. Mis praegust kriisi eristab kümne aasta tagusest finantskriisist, siis see pole tulnud majanduse struktuursetest probleemidest, nagu laenu- ja kinnisvaramull. See on tervishoiust tulenev kriis majanduses ja sellest ka teistsugune reageerimine."

Kui viiruse levik osutub arvatust pikemaks või tuleb selle teine või kolmas laine, saavad Höövelsoni sõnul teise laine puhul toetusmeetmetes oluliseks sihitud investeeringud.

"Ei ole mõistlik panna raha projektidesse, mil pole pikas perspektiivis rolli. Kui me liigume rohelise majanduse poole, siis näiteks massiivne investeerimine fossiilsetesse kütustesse pole õige," sõnas Höövelson.

Rääkides võimalikest avaliku sektori kärbetest, ei välistanud ei Höövelson ega Eamets neid.

"Praeguses kriisi faasis pole kärbeteni jõutud, vaid on antud ettevõtetele ellujäämiseks laenu. See on nagu inimese hingamisaparaadi all hoidmine. Kui praegune olukord aga pikeneb ehk tuleb viiruse teine või kolmas laine, siis kindlasti jõutakse ka mingite kärbeteni," sõnas Höövelson.

Eamets lisas, et kuigi ka avalik sektor oma palgafondiga toetab majandust, kuna on samuti tarbijad, siis mõistlikum oleks, kui erasektor dikteeriks palgatrende.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: