Mida pikemalt kriis maailmas kestab, seda suurem on selle mõju Eesti majandusele ja kohalikele iduettevõtetele.

Eesti idusektor on viimase kümne aastaga tohutult arenenud, pakub olulist tööhõivet ja maksutulu ning moodustab 3 protsenti SKT-st, rääkimata innovatsioonist ja positiivsest kuvandist riigile. Aktiivne idusektor on üks põhjuseid, miks Eesti ettevõtlikud noored kodumaale jäävad, mitte välismaale ei koli.

Ajutine kergendustunne

On paratamatu, et kõik iduettevõtted kriisi üle ei ela. Võidavad eelkõige need, mis lahendavad päris probleeme, on paindlikud ja kiired uue reaalsusega kohanemisel.

Lühiajaliselt on suurim mõju ettevõtetele, mille käive on otseselt piirangute tõttu vähenenud ja/või kes on just aasta esimeses pooles plaaninud investeeringuid kaasata. Teisalt leidub ka neid, mille toode või teenus on just kriisi ajal veelgi vajalikumaks osutunud - näiteks kullerteenuste, kaugtöö või e-kaubandusega seotud ettevõtted.

Kergendustunne Eesti piirangute leevendamisest on tõenäoliselt ajutine. Paljud idufirmad on hakanud tõsisemalt arvestama võimalusega, et kriis võib kesta kuni kaks aastat ning mõned valdkonnad ei taastu ka peale kriisi samale tasemele.

WHO hoiatab, et hullem on veel ees. Arvatakse, et kriis tuleb tõenäoliselt pikem ja sügavam kui eelmine ning me veel ei tea, milline maailm välja näeb aasta või kahe pärast.

Kriis tekitab ka täiesti uusi võimalusi. Eestis ja kogu maailmas on kriiside ajal või vahetult peale neid sündinud väga edukaid ettevõtteid. Näiteks Skype asutati peale dot-com krahhi ning TransferWise, Pipedrive, Click & Grow peale eelmist majanduskriisi. Maailm vajab just kriisi ajal julgeid ettevõtjaid, kes lahendaksid olulisi probleeme ning muudaksid maailma ja inimeste elu paremaks.

Iduettevõtted vajavad ajutiste raskuste ületamisel abi

Nagu kõik ettevõtted vajavad ka idufirmad ajutiste raskuste ületamisel abi. Paraku ei ole traditsiooniliste ettevõtete aitamiseks mõeldud meetmed alati rakendatavad idufirmadele, mis ei teeni jooksvat kasumit, vaid investeerivad jõuliselt tootearendusse ja kasvu ning on seetõttu riskantsemad.

Idufirmadele suunatud meetmed on meil veel arutluse all, samal ajal kui Prantsusmaa, Saksamaa, Inglismaa on oma meetmed juba käiku pannud. Kuna Eesti laenukoormus on erakordselt väike, on meil soovi korral piisavalt püssirohtu, et majandust ja ka iduettevõtteid kriisi ajal toetada ning uueks kasvutsükliks hea hoog sisse anda.

Näiteks saab riik aidata kriisi ajal likviidsust suurendada ning kapitaliturgu stimuleerida kaasinvesteeringutega. Peale kriisi on võimalik nendest headel tingimustel tehtud investeeringutest kasumlikult väljuda, nagu nägime ka eelmise kriisi järgselt. Kriisi ajal on mõtet panustada innovatsiooni ja idusektori arengusse, sest see stabiliseerib majandust ja on ka otseselt kasumlik. Riiklikul riskikapitalifondil SmartCap on olemas kompetents ja valmisolek, et valitsuse ja turuosalistega koostöös panna kokku idusektorile sobivad meetmed.

Idufirmad sõltuvad investorite kapitalist, kuid paljud investorid on muutunud ettevaatlikumaks ning võtnud investeeringute tempot maha, et aru saada, kuhu maailm liigub ja millised on valdkonnad, mida uues maailmas on vaja.

Fondid tegelevad enamasti portfellifirmadega ning hoiavad kapitali selleks, et kaitsta tehtud investeeringuid. Ingelinvestorid hoiavad vahendeid muudeks ootamatuteks väljaminekuteks. Nii ongi raha kaasamise võimalused piiratud ning turg ei toimi nagu enne. Mõnes mõttes on juhtunud sama, mis riikide vahel – piirid on kinni ja igaüks tegeleb oma asjadega.

Olukord maailma majanduses ja sellega kaasnev investorite meelestatus löövad kohalikku idusektorit valusalt, sest väliskapitali olemasolu on olnud Eesti idufirmadele ülioluline. Eesti idufirmadesse investeeriti eelmisel aastal ligi 300 miljonit eurot, kuid vaid 25 miljonit eurot sellest tuli Eesti investoritelt.

Idufirmadel jagub ressursse keskmiselt 2-5 kuuks. See tähendab, et nüüd on viimane aeg, et panna riigi ja turuosaliste koostöös paika plaan, kuidas aidata idusektoril kriis üle elada ja sellest tugevana väljuda ning mitte kaotada elujõulisi ja tugeva visiooniga ettevõtteid.

Ajutisi abimeetmeid ei tohiks kasutada status quo pikendamiseks ja muutumise edasilükkamiseks, vaid selleks, et kiiresti ümber kohaneda. Kui kriis tuleb pikem ja sügavam, on osade äride ja töökohtade pikem elus hoidmine majandusele tervikuna isegi kahjulik, sest aeglustab kohanemist uue reaalsusega. Nagu ka riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk on öelnud, ei saa ükski riik väga pikalt 70 protsendi ulatuses sissetulekut kompenseerida. Sama kehtib ka idufirmade kohta, kes peavad aega ja ressursse kasutama eelkõige ümbermõtestamiseks.

Kriis näitab elavalt, kui palju me ühiskonnas üksteisest sõltume. Ma usun, et me saame riigina kriisist üle ning väljume sellest isegi tugevamana, kui teeme rohkem koostööd, oleme raskel ajal solidaarsed ja kokkuhoidvad ning keskendume pikaajalisele vaatele.