Aivar Hundimägi: laustoetamine hoiab elus zombi-ettevõtted ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Erik Prozes

Kuigi me ei tea täpselt, millal eriolukord lõppeb, tuleb arvestada, et piirangute kadumisel ei jätku majanduses kõik vanamoodi ning riigi praegustest abimeetmetest ei piisa, et majandus taas käima tõmmata, leiab Aivar Hundimägi Vikerraadio päevakommentaaris.

Valitsus on käivitanud hulga erinevaid abimeetmeid koroonakriisi tõttu raskustesse sattunud ettevõtetele. Nende abimeetmete puhul on aga üks oluline konks – need pakuvad lühiajalist leevendust.

Seetõttu on oluline, et valitsuses ja riigikogus vaidleksid poliitikud lähiajal läbi, millist ravi hakkavad maksumaksjad pakkuma olukorras, kus koroonakriisist tingitud ajutised raskused võivad muutuda pikemaajalisteks probleemideks. Ning mida need uued täiendavad abimeetmed tähendavad järgnevate aastate maksukoormusele ja riigi pikaajalistele investeeringutele.

Kõiki üleval pidada ei jõua

On selge, et kõiki käibes ja kasumlikkuses järsult kaotanud sektoreid või ettevõtteid maksumaksja pikalt erinevate rahasüstidega üleval pidada ei jõua.

Äripäeva ajakirjanikud on viimastel nädalatel paljudelt ettevõtjatelt, ärijuhtidelt ja majandusekspertidelt küsinud, milliste kriteeriumite järgi võiks ettevõtetele toetusi jagada ning kuidas otsustada, milline firma lülitada riigi rahakoti otsa ja milline mitte.

Erinevas vormis ettevõtlustoetuste jagamisel peetakse oluliseks seda, et ühiskond saaks nendest maksimaalselt kasu ning kogu protsess peab olema võimalikult läbipaistev. Rahandusminister Martin Helme on öelnud, et toetuste jagamisel tuleb jälgida nelja kriteeriumit: loodav lisandväärtus, töökohtade arv, riigile laekuv maksutulu ja ekspordi osakaal.

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul tuleb riigil abistada neid firmasid, millele alternatiive pole ning mille pankrot omaks majanduses suuremat mõju. See on olnud üks peamine argument tõenäoliselt riigilt kõige suurema rahasüsti saava Tallinki toetamisel. Läänemere suurimast laevafirmast sõltub sadade teiste ettevõtete käekäik.

Teisalt võib 150 miljoni euro eraldamine Tallinkile ning 30 miljoni euro suunamine lennufirmale Nordica tunduda ülejäänud majutus- ja hotellisektorile ülekohtune, kui nende toetamiseks jääb järgi ainult pisku.

Põhjendatud on küsimus, kas Tallinki pankroti korral katkeks laevaühendus Läänemerel või võtaks ettevõtte vara üle teised investorid ja äri läheks pärast reisipiirangute kadumist edasi? Näiteks Estonian Airi pankroti järel lennuühendused Tallinnast hoopis vähemalt lühiajalises perspektiivis paranesid, sest teised lennufirmad nägid uut võimalust turuosa haarata.

Praegu on mitmete valdkondade ettevõtete toetamise üks argument see, et paljud firmad ei saa normaalset äritegevust teha riigi kehtestatud piirangute tõttu.

Samal ajal on selge, et selline abi ei saa olla pikaajaline ning järgmistes etappides tuleb riigil vältida ettevõtetele otsetoetuste maksmist. Vastasel juhul võime varsti olla olukorras, kus maksumaksja rahakott on tühi või ähvardab meid tulevikus ülikõrge maksukoormus ning osa toetusi saanud ettevõtjaid lähevad ikka loojakarja, sest nende ärimudel oli vigane.

Seetõttu tasub riigil järgmistes voorudes vältida otsetoetuste maksmist ning pigem mõelda meetmetele, mis aitaks laiemat hulka ettevõtjaid. Näiteks on üks võimalus pakkuda tuge maksukoormust ajutiselt leevendades. Teenusmajanduse Koda tegi valitsusele ettepaneku kehtestada ettevõtetele kolmeks kuuks sotsiaalmaksu vabastus. On ka pakutud välja, et riik võiks pakkuda maksepuhkust käibemaksu tasumisel.

Alternatiivne lähenemine 

Alternatiivne lähenemine on teha pingerivi valdkondadest, mis on majanduse taaskäivitamise seisukohast kriitilise tähtsusega. Kui need valdkonnad saavad kriisist üle, siis tõmbavad need juba ise käima ka teised sektorid. Ja võib-olla riigil polegi vaja enam nii palju majandust toetada. Sellist etapiviisilist lähenemist soovitas Äripäevas Tartu Ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane, kelle sõnul tuleb esmajärjekorras toetada neid sektoreid, mis panustavad kõige rohkem teiste ellujäämisesse.

Üks hea abinõu ettevõtluse toetamiseks on kiiremas korras teha ära sellised riiklikud investeeringud, millest on ühiskonnale kasu paljudeks aastaks. Palju on räägitud maanteede ehitamisest ja uuest raudteeühendusest.

Ühe huvitava ideena on pakutud välja, et riik võiks Eesti 4500 küla ja alevikku katta pakiautomaatidega. Selline võrk loob hulga täiendavaid ärivõimalusi ja võimaldab saada säästu mõnes senises äris. Näiteks ei peaks siis riik võib-olla tulevikus enam kulutama nii palju maksumaksja raha ajakirjandusväljaannete kojukande doteerimiseks.

Kuigi me ei tea täpselt, millal eriolukord lõppeb, tuleb arvestada, et piirangute kadumisel ei jätku majanduses kõik vanamoodi ning riigi praegustest abimeetmetest ei piisa, et majandus taas käima tõmmata. On oluline, et poliitikutel tekib lähiajal selge plaan, milliseid ärivaldkondi ja kuidas tulevikus toetatakse ning millised kriteeriumid peavad olema täidetud, et riik oma abikäe ulatab.

Kaspar Oja juhtis Äripäevas tähelepanu, et praegu makstavate toetuste üks suur miinus on see, et kriisiabiga hoitakse kunsthingamisel nn zombi-ettevõtteid, mis ei tootnud ühiskonnale erilist lisandväärtust, kuid mis siiski kiire majanduskasvu tingimustes kuidagimoodi eksisteerisid.

Sellised ettevõtted hoiavad hädavajalikku ressurssi kinni. Mida varem taoliste ettevõtete hapnikuvoolik läbi lõigatakse ehk riiklik toetamine lõpetatakse, seda parem on tulemus kogu ühiskonnale.


Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: