Kui lugeda erinevaid arvamusi viiruse edasise leviku osas, siis aina enam hakkab läbi kuvama versioon, et seni kui pole suudetud kõiki inimesi vaktsineerida, siis viirus kuhugi ei kao.

Seda arvamust on jaganud hiljuti ka näiteks Harvardi ülikooli teadlased. Vaktsiini väljatöötamine, tootmine ja väljajagamine aga võib võtta kuni paar aastat, kui vaktsiini tootmine üldse on võimalik. Ka gripi vaktsiin ei taga sajaprotsendilist immuunsust.

Ühegi riigi majandus, eriti veel väikese Eesti oma, nii pikale isolatsioonile ilmselgelt vastu ei pea. Tõenäoliselt juba praeguse osalise majandusseisaku järelmõju on oluliselt suurem, kui seni prognoositud 5-6 protsenti majanduslangust.

Valitsuse tegevus kriisi alguses oli tõenäoliselt hea (eks seda näitab hilisem analüüs ja võrdlus teiste riikidega), samal ajal kriisiga toimetuleku osa on keskpärane. Meetmete kehtestamine, majanduse ja inimeste "luku taha panemine" on paraku ikkagi lihtsam, kui uue olukorraga kohanemine ja majanduse ning ühiskonna uuel moel tööle saamine.

Ülesanne on keerukas, see on arusaadav, aga muret teebki, et ülesande lahendamisega on tegeletud valitsuses ja riigikogus sisuliselt väga vähe. Toetusmeetmed on siiski vaid ajutine meede ja nende meetmete mõju on esmase šoki tasandamine.

Nüüdseks on selge, et Eesti on valimas pikema vindumise teed. See tähendab, et valitsuse senine plaan on eriolukorda ja/või piiranguid hoida peal veel vähemalt mai lõpuni, kui mitte kauem. See viib meid aga juba väga suure majanduslanguseni ja sotsiaalmajanduslik mõju saab olema pikaajaline ja väga karm.

Seega tuleks asuda viivitamatult välja töötama kriisiga kohanemise plaani, mis tundub hetkel olevat parim viis, kuidas kriisist tegelikult väljuda.

• Plaani eelduseks tuleb võtta, et viirus ja sellega seotud terviseohud jäävad kestma, esialgu vähemalt üheks-kaheks aastaks, võib-olla isegi veel pikemalt.
• Plaani väljatöötamisse tuleb kaasata teadlased, ettevõtjad ja eksperdid kõigist olulisematest eluvaldkondadest. Praegu on valitsust nõustamas pigem vaid meditsiini taustaga inimesed ja see tähendab, et meetmete valik on väga ühes suunas kaldu. Miks mitte kaasata ka eksperte teistest riikidest – on ammu tõestatud fakt, et erinevate oskustega inimestest koostatud meeskonnad annavad kõige paremaid tulemusi.
• Majanduse avamisega tuleb alustada koheselt. Kui kümne aasta taguse finantskriisi ajal oli võimalik ettevõtetel kriisiga koheneda, siis nüüd seda teha ei saa – eriolukorra tõttu on paljude ettevõtete tegevus takistatud. Lisaks mitmetahulisele kriisile on majandusel lisatakistused ehk olukord ettevõtete jaoks on kordades raskem.
• Pigem tuleks mõelda erimeetmed riskirühmadele. Paljud eakad inimesed on rohkem ohus, kui tegelikult peaks olema. Paljud vanemad inimesed käivad endiselt ise poes. Maske pole võimalik osta või on need väga kallid. Kui hoida majandus avatuna, ei peaks maksma suuri palgatoetusi ja palju väiksema raha eest saaks organiseerida näiteks kõigile riskirühmadele toidu jm esmatarbekaupade ning teenuste kojutoomise.
• Tuleks alustada jõuliselt haiglate võimekuse suurendamisega. Mõnda pooltühja kaubanduskeskusesse, hotelli või teatrisse saaks kiiresti luua lisa voodikohad ja kahe- või kolmekordistada intensiivravi võimekus. Sarnaseid viiruseid võib tulla veel, globaliseerunud maailmas on see uus normaalsus.
• Tööjõu ümberpaigutamine on suur probleem. Kui mingis sektoris on palgad liiga väikesed, et töötud sinna läheks, seal tuleks rakendada ajutiselt lisatoetuste meetmeid. Riik võiks organiseerida ka kiiremas korras ümber- või täiendõpet, infot puuduvate oskuste osas on võimalik tänapäeval koguda loetud päevade jooksul.
• Kui töötute hulk jääb endiselt suureks, tuleks mõelda, kas on võimalik mingit uut ettevõtlust Eestisse rajada või kutsuda. Töötukassal on teada töötute eelistused ja kompetentsid, selle põhjalt on võimalik teha järeldusi, mis sorti valdkondades tööd soovitakse teha. Kas oleks võimalik kaaluda ka massilist kaugtööd välisriikidesse? Tagada enne intensiivne keeleõpe? See on raske ülesanne, aga see on tehtav, kui võtta see teema koheselt ja tõsiselt käsile.
• Läbi analüüsida ekspordivõimalused nendes sektorites, mis on kõige suurema löögi all. Tõenäoliselt on selleks eelkõige HoReCa valdkond ning sellega seotud ettevõtted. Kui mõelda läbi turvameetmed ja välja töötada uued ärimudelid, saaks madala viiruse levikuga riikidest siia turiste uuesti tooma hakata.
  Turismiga seotud asutustele võiks luua rahalised abimeetmed, et aidata neil oma teenused ja materiaalsed vahendid (hooned, sõiduvahendid jne) ümber ehitada, et oleks tagatud turvalisem keskkond ja viiruse levik oleks minimeeritud.
  Nii nagu poodides ja taksodes on kasutusel plastist vaheseinad, võiks ju ka näiteks restoranides olla laudade vahel sarnased läbipaistvad seinad. Ka Soome ja Rootsi vahel sõitvad laevad on võimalik ehk kuidagi ümber ehitada turvalisemaks? Kui vastavad meetmed on kasutusele võetud, saaks läbi viia riigi rahastatud turunduskampaania vastavates riikides sõnumiga, et Eestis on võimalik turvaliselt reisida ja puhata.

Seda nimekirja võiks jätkata, aga selle mõte oli näidata, et olukorraga on võimalik kohaneda kui mõelda kastist välja ja mitte eeldada, et majandus peab käivituma endiste mudelite baasil.

Plaani väljatöötamisega tuleb alustada koheselt ja ning lähtuda sellest, et majandus on vaja kiiremas korras taaskäivitada. Viirusega tuleb õppida kohanema ja ressursid tuleb suunata mitte aukude lappimisele, vaid uue sotsiaalmajandusmudeli väljatöötamisele. Kui valitsuse väljumisplaan on vaid lihtsakoeline järkjärguline piirangute leevendamine, siis see viib paraku sügava majanduslanguseni.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.