Lisaeelarvega "viimase miili" jaoks eraldatud 15 miljonit eurot jagatakse kaheks toetusmeetmeks. Esimese maht on kuus miljonit eurot, mille eest saavad sideettevõtjad toetust võrgu ehitamiseks, mis võimaldaks lõppkasutajatel ülikiire ühenduse kasutamist.

Ülejäänud üheksa miljoni euroga hüvitatakse lõpptarbijatele kaabel- või traadita püsiühendusega liitumise kulud. Kõigepealt kaardistatakse kiire interneti vajadus.

"Kaardistus toimub maikuu jooksul ja juunikuus me saame alustada konkurssidega. Ma olen optimistlik, arvan, et meil on reaalseks tööks ja reaalseteks meetmeteks juuni algus ära planeeritud. Kui meil on lepingud sõlmitud, siis läheb ka selgeks tööks," ütles Siem "Aktuaalsele kaamerale".

Siemi sõnul prognoositakse praegu selle summaga ühendada 50 000 aadressi.

Eelmise konkursi kiire internetiühenduse rajamiseks 40 000 majapidamisele võitis Elektrilevi. Tänavu saab sideettevõttel valmis 14 000 kuni majani ühendust, projekt valmib tervikuna 2023. aastal.

Püsiühenduse toetus on Elektrilevi hinnangul vajalik, sest praegu on vaid 20 protsenti väljaehitatud võrgu võimalikest klientidest kiire internetiga liitunud.

Elektrilevi küsib liitumistasu 199 eurot. "Kuna nii mõneski kohas on klientide hinnatundlikus suurem, siis võib see liitumisel osutuda takistuseks," ütles Elektrilevi juhatuse liige Priit Treial.

Kui tingimused on sobivad, osaleb Elektrilevi ka uuel konkursil, kinnitas Treial. Kindlasti peaks uus kaardistus olema vajaduspõhisem.

"(Kaardistatud) 160 000 majapidamisest jäid välja need väikelinnad, kus tegelikult on ka turutõrkeline olukord, mis tuleks selle meetme näol ära lahendada. Näiteks Antsla, Türi, räägime Võrust, Karksi-Nuiast," lausus Treial.

Valgesse alasse, ehk sinna, kuhu kiire internet ilma riigi abita ei ulatu, jääks pärast Elektrilevi ehituste lõppu veel 120 000 aadressobjekti.