Konsultatsioonifirma Civitta tehtud uuringu põhjal on ülikiire interneti hind hulgiturul Eestis isegi 40 korda kõrgem kui Lätis. Leedu ja Soomega võrreldes on sama teenuse hind keskmiselt üle üheksa korra kallim.

Civitta analüütiku Martti Relli sõnul on Eestis kaks peamist faktorit, mis interneti püsiühenduse turgu mõjutavad.

"Esiteks, Eestis on üsna vähe ülikiireid fikseeritud lairibaühendusi, mis on kaugel Eesti digitaalagenda 60 protsendi eesmärgist ning ka see, et Eestis on fikseeritud lairibainternet kallim, kui enamikes teistes Euroopa Liidu riikides," ütles Rell neljapäeval Vikerraadio saates "Uudis+".

Peamiseks probleemiks Relli sõnul on see, et Telia käes on liialt suur turuosa ja suur osa lairiba infrastruktuurist ning selle kasutamine on teistele operaatoritele ülikallis, mis omakorda hoiab konkurentsivõimelisi ettevõtteid turult eemale.

Telia on Eestis kohustatud ausa konkurentsi põhimõttel pakkuma teistele operaatoritele ligipääsu lairibaühendustele, kuid Eestis teised operaatorid seda võimalust ei kasuta.

See viitab Relli sõnul omakorda, et hinnastamisel võib olla rakendatud erinevaid konkurentsivastaseid meetmeid, nagu näiteks hinnakruvi efekt.

"Piltlikult öeldes tähendab see seda, et Telia keskmine jaehind, mida maksab tarbija, on madalam kui alternatiivse operaatori kulutused lairibainterneti pakkumiseks," ütles Rell.

Telia: hinnaerinevus on arusaadav, arvestades väikest rahvaarvu ja hõredat asustust

Telia tehnoloogiajuht Andre Visse ütles, et konkureerivate operaatorite juurdepääsu koha pealt Telia hinnangul probleemi ei ole, lisades, et teenuseid on Eestis igale maitsele ja iga operaator leiab kindlasti omale sobiva variandi.

Sideteenuste hindade üle peetakse Visse sõnul iga-aastast järelevalvet ja reguleeritud hind on kooskõlastatud konkurentsiameti ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametiga (TTJA).

"Hinnastus kujuneb kulupõhiselt ja käime läbipaistvalt regulaatoriga kulustruktuuri iga-aastaselt läbi ja regulaatori poolt aktsepteeritud mõistlik teenuse marginaal lisandub siis sellele teenuse omahinnale. Seda iga-aastaselt vaadatakse üle ja peab tunnistama, et aasta-aastalt on ka teenused odavamaks muutunud," Visse.

Visse sõnul kujuneb hind välja ka vabast konkurentsist ja riiklikest omapäradest ning kui võrrelda erinevate sideteenuste osutajate hinnakirju, on erinevused hinnas arusaadavad.

"Paraku Eesti on hõredalt asustatud ja väikese rahvaarvuga riik, mis tähendab omakorda ka seda, et kliendi kohta teenuse välja arendamine on paraku kallim ja omahind ühe elamise kohta on kallim," ütles Visse.

Kuna Telia pakub teenust samaväärselt kõikidele Eesti elanikele vaatamata sellele, kas nad on tihedalt või hõredalt asustatud piirkondades, ajab ka võrdse teenuse rajamine ja ülalhoid omahinda üles.

Konkurents internetiteenuste turul enne aastalõppu ei parane

TTJA sideosakonna juhataja Oliver Gailani sõnul on konkurentsi suurendamine kaabelvõrgu turul alles algfaasis ning praeguse seisu analüüsi tulemusi võib oodata alles aasta lõpus.

"Tegelikult meil see protsess alles algas. Esimene ring oli see, kus saime ettevõtetelt tagasiside, nüüd töötame selle läbi. Vormistame sisse mingid korrektsioonid, seejärel peab otsuse valideerima ka Euroopa Komisjon. Siin on palju osapooli kaasatud, et protsess oleks võimalik läbipaistev ja sõltumatu, et saaks võimalikult kõikide osapoolte soovid rahuldatud," ütles Gailan.

Gailani sõnul hindasid riigiti võrrelda ei ole asjakohane, sest sarnaselt Telia seisukohale on tema sõnul suur vahe pakutava teenuse kvaliteedis.

"Kui te olete käinud Lätis, olete kindlasti märganud seda, et korrusmajade rajoonides on sidekaablid veetud maja katustelt katustele rippuvas vormis. See on kindlasti suur visuaalne reostus ja ka kaablirikete oht on suur," ütles Gailan, lisades, et võrku saab ehitada mitut moodi ning selle hea kvaliteet Eestis mõjutab suuresti hinda nii jae- kui ka hulgiturul.

TTJA sideosakonna juhataja lisas, et turgu analüüsides arvestatakse, et valdavalt turgu omaval ettevõttel oleks võimalik tagasi teenida oma investeeritud raha ja kulutused. Samuti on internetiteenuse pakkumisel Telial õigus teenida ka mõistlikku kasumit.

"Praegune olukord on tõesti selline, et võime rääkida fikseeritud sides toimuvast põlvkonnavahetust. Näiteks uuendatakse võrku, asendatakse vaskkaablid valguskaablitega, ehitatakse välja uusi liitumisi, vahetatakse välja keskseadmeid võrkudes. Kõik see nõuab päris suuri investeeringuid ja mõjutab ka hinda," ütles Gailan.

Samuti hakkab edaspidi kaabelvõrkude hinda mõjutama 5G tulek, mis suurte kiiruste juures pakub konkurentsi traditsioonilisemale ühendusele.

"Tõepoolest, Eestis nii kaabelside kui ka mobiilside konkureerivad omavahel päris tugevasti. Hinnad mobiilsideteenuse puhul on üsnagi võrreldavad kaabelvõrkudes pakutavate teenuste hindadega. Kvaliteet on ka tihti üsna võrreldav," lõpetas Gailan.